“Hard Rock Laager” on parem kui “Rabarock”!

Relika Rae. Foto: Erakogu

Sel nädalavahetusel sai mu arvamus taas kinnitust. Käisin "Hard Rock Laagris" ning täpselt nagu ootasin, oli see tänavusest

line-up

'ist hoolimata parem kui "Rabarock". Mõni mu Londonis elav tuttav tuli just selle ürituse pärast Eestisse, sest see pidavat olema ainus kord aastas, kui nad saavad end kaheks päevaks täiesti vabaks lasta.

"Laager" on minu arvates siiani kõikidest teistest festivalidest ainus n-ö hubane koht. Isegi nüüd, kui telkla on juba mitmendat aastat aiaga piiratud ja tasuline. Kogu rahvas on oma, isegi kui sa neid ei tea. Valitseb kuidagi eriline ühtekuuluvustunne, mis mujal ei ole eriti välja löönud. Kui, siis ehk ainult laulupeol. Tänavu paistiski kuidagi palju Eesti lippe tuules lehvivat.

Naljakas on muidugi tõsiasi, et festivalil nähakse tegelikult üsna väheseid bände. Mõni eelistab telklas sõpradega lobiseda, mõni peatäit välja magada.

Nii meil tekkiski sõpradega idee, et äkki peaks korraldama festivali, kus muusika tuleb plaadilt ja põhirõhk ongi telklal. Nii ei peaks keegi ostma kallist piletit ja saakski kord aastas üle Eesti kokku tulnud sõpradega aega veeta, ilma et peaks muretsema nägemata jäänud bändide pärast.

Päris kummaline oli tänavu see, et enamik kohale tulnud cyber-rahvast oli riietunud just musta ja neoonrohelisse. Ometi ei ole see üllatav, kui arvestada, et valdav enamus oli pikkade juuste, tanksaabaste ja bändisärgiga nagu karvased ikka.

Tegelikult on natuke kurb, et kõik inimesed, kes üritavad massist erineda, näevad omavahel ühesugused välja. Ükspuha, kas võidad süsteemi, see imeb sind taas endasse ja kõik kordub.

Muide, seekord levis parklas Spice'i lõhn.

Ahjaa, Eminem on lahe ja Ladytron sakib ikka veel. Ja saage lõpuks üle, kõik, mis ma kirjutan, on ainult minu arvamus.

Lugu, mida kuulata: Miyavi „SuperHero".

Video, mida vaadata: Whitest Kids "Hitler Rap".