Muuseumis saab tutvuda ammuse rõivamoega

Lüüli Kiik Viljandi muuseumist soovitas näituse avamisel pöörata külastajatel erilist tähelepanu peenele käsitööle, mis vanaaegseid pesuesemeid kaunistab. Foto: Ants Liigus / Pärnu Postimees

Pärnu muuseumi suvenäitused annavad ülevaate eestlaste rõivastumiskommetest ärkamisajast kuni oma riigi loomiseni.

Näituse “Meie vammus” esemed pärinevad suures osas Pärnu muuseumi enda suurest kogust, mõni eksponaat on Eesti ajaloomuuseumistki. “Tähistasime kevadel papa Jannseni 190. sünnipäeva ja siis tekkiski mõte näidata rahvale rõivaid alates sellest ajast kuni iseseisva Eesti riigi tekkimiseni,” selgitas Pärnu muuseumi projektijuht Elmar Trink. “Väljapanekus on näha, kuidas 19. sajandi lõpus põimusid riietumistavades soome-ugri rahvakultuuri ja euroopa kristliku linnakultuuri mood.”

Oma looga rõivad

Näitusel saab vaadata nii talurahva kui linnaprouade rõivaid. Näiteks on hästi säilinud 1869. aasta dateeringuga naiseriiete komplekt Pärnu-Jaagupist.

“Ajalooliselt on kõige väärtuslikumad just need esemed, millest on teada täpne valmistamise aeg, valmistaja nimi ja lugu, mis sinna juurde käib,” seletas Pärnu muuseumi peavarahoidja kohusetäitja Ülli Kont. “Seda seelikut ja pluusi on pärandatud põlvest põlve ning komplekti veel väiksemaid asju hiljem lisatud. Üldiselt on rohkem säilinud jõukamate inimeste rõivaid, vaesemad inimesed kandsid ju kõik riided lõpuni ära. Eesti rahva muuseumiski on tööriideid väga vähe, sest kõik kanti ära.”

Pikasilla virtin Eliisabet Närska oli ilmselt hoolikas ja korralik naine, sest tema on pärandanud muuseumile suure rõivaste ja tekstiilide kollektsiooni 1879. aastast. Väljapanekus on tubli emanda hästi säilinud peenemad kleidid, pluusid, seelikud ja palju muud. Eraldi vitriinides võib imetleda naiselikku pudipadi tikitud taskutest ja lapsetanukestest juuksekaunistusteni.

Hilisema perioodi rõivastest peegeldub juba linnamood: kuigi maamehe ülikond oli karusemast riidest kui linnahärral, oli tegumood üsna sarnane. Külarätsepad õmblesid valmis kõik mis tarvis – aluspesust kasukateni.

Näituse koostas Ülli Kont, restaureerisid Astri Kaljus, Inna Antson ja Margo Samorokov. Kujundasid Jüri Soo ja Jasper Zoova.

Naiselikud saladused

Viljandi muuseumi rändnäitus “Need” toob Pärnusse näited 20. sajandi esimese poole eestlaste pesumoest. Eksponeeritud on valik pesuesemeid aastatest 1900-1950, põhiosa neist pärineb Viljandi muuseumi ja Heimtali muuseumi kogust.

Näha saab läbilõiget pesumoe arengust ja väga kaunist käsitööd. Kandsid ju pesu omal ajal vaid peened prouad-preilid ja kui püksid lihtrahva moodi hakkasid jõudma, õmmeldi algul pesu vaid laulatuseks, leeritamiseks ning muudeks tähtsateks sündmusteks. Udupeeni pitsilisi rõivaesemeid polnud talunaisel võimalust eriti rohkem kanda ja nii nad tihti karpi hoiule pandigi.

“Kui eelmise aasta kevadel hakkasime oma näituse tarvis materjali koguma, selgus, et meil jätkus ruumi vaid kuni 1950. aastate pesu eksponeerimiseks,” rääkis Tiina Jürgen Viljandi muuseumist. “Just 1900.-1950. aastatel oli pesumoes murranguline aeg: kui Euroopa õukonda ilmusid aluspüksid 16. sajandil, siis Eestis peeti veel 19. sajandi alguses aluspükse tabuteemaks ja suureks häbematuseks.”

Sellest faktist tuleneb näituse nimi: “need” või “see” oli pesu kohta siivas sõna, mida naisel mehe kuuldes rätsepale sobis öelda.

Väljapaneku koostasid Tiina Jürgen, Lüüli Kiik ja Herki Helves ja Ebe-Triin Arros.

Näitused on Pärnu muuseumis avatud iga päev 12. septembrini.