Korravalvurid oli tänavad juba sulgenud, et Eesti Rahvusringhääling saaks laulu- ja tantsupeo rongkäigu teleülekandeks kaabli asfaldile vedada, kui saabus liinibuss, mis oli sõidugraafikust maha jäänud, kirjutab Priit Pullerits ajalehes Postimees.
Rahvusringhäälingu juht pani laulupeo teleülekandeile hindeks viie miinusega
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Mundrimehed otsustasid bussi piiretest siiski läbi lasta, mille tulemusena muutusid kasutuks kaamerad Admiraliteedi basseini ja Viru väljaku ääres, sest sealseid operaatoreid ja reportereid polnud enam võimalik juhtida.
Hoolimata apsudest, mis laulu- ja tantsupeo ülekannetesse sisse lipsasid, pani ERRi juhatuse esimees Margus Allikmaa oma 150-liikmelise meeskonna tööle koolipoisi süsteemis hindeks viie miinusega.
«Julgen rahvusringhäälingu nimel öelda,» sõnas Allikmaa eile pärast kolmetunnist ülekannete ühisanalüüsi kolleegidega, «et tantsu- ja laulupeo emotsioon ja meeleolu jõudsid kõigi televaatajateni.» Ometi lisas ta: «Ma saan aru, et anonüümsed kommentaatorid jäävad eriarvamusele.»
Kummatigi möönis ka Allikmaa, et ligi 50 tunni jooksul, mil ETV ja ETV2 suurpidu otsepildis ja -helis üle kandsid, esines mõningaid viperusi. Üks märgatavamaid neist juhtus laupäevase rongkäigu aegu, kui generaator, mis toitis lauluväljakul ülekandebussi ega olnud varem kordagi alt vedanud, ootamatult üles ütles.
Põhjus, miks telekommentaarid jooksid mitut puhku sisse lauluväljakul esinejate teadustamisse, oli Allikmaa sõnul tingitud osalt sellest, et peo korraldajaid jäid oma ajakavast kõvasti maha.
ERRi juhtkond jõudis eilsel ühisarutelul järelduseni, et suurülekanneteks tasub veelgi põhjalikumalt valmistuda ja kaasata veelgi rohkem inimesi, sest paraku kõik, mis paberil paistab toimivat, ei pruugi tegelikus elus parimat, veatut tulemust anda.
Antud artikli täisteksti loe Postimehe paberversioonist.