Anekdoodid

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Ühe Moskva eliitgümnaasiumi õpetaja küsib õpilastelt, kellena nende isad töötavad.


«Minu isa on pankur,» teatab üks.


«Minu isa töötab börsimaaklerina,» ütleb teine.


«Minu isa on autosalongi direktor,» sõnab kolmas.


«Minu isa töötab insenerina,» ütleb neljas.


Kogu klass hakkab naerma.


«Lapsed, ärge naerge!» noomib õpetaja. «Poisil on selline mure ja teie naerate!»



Rongile vastu tulnud inimesed suruvad jaamaülemal kätt:


«Võtke vastu meie õnnitlused! Esimest korda paljude aastate jooksul saabus rong õigel ajal.»


Jaamaülem:


«Mul on väga valus teid kurvastada, härrased, kuid see on eilne rong.»



Jaamakorraldaja näeb, kuidas keegi mees peaga vastu vagunit taob.


«Oled segaseks läinud või?»


«Ei ole, ma otsin pehmet vagunit.»



Lennuk, milles on jalgpallimeeskond, kukub puruks. Mängijad satuvad otse paradiisi väravate taha. Peetrus peletab neid minema:


«Paradiisis pole jalgpalluritele kohta! Minge aga põrgusse!»


Meeskonnaliikmed sammuvad kurvalt põrgu poole. Äkki hüüab Peetrus:


«Kas teie kesktormaja on teiega?»


«Ma olen siin!» teatab mees rõõmsalt.


«Sina võid sisse tulla, pojake,» silitab Peetrus tal lahkelt pead. «Ma nägin su viimast mängu – sina ei ole jalgpallur...»



Liikluspolitseinik peatab auto.


«Pagana jama, nüüd võtavad küll load ära,» pomiseb juht omaette.


«Veame 3000 peale kihla, et ei võta,» pomiseb politseinik.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles