T, 5.07.2022
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Aet Maatee: laulu- ja tantsupidu on tugipunkt raskel ajal

Sandra Maasalu
, reporter
Aet Maatee: laulu- ja tantsupidu on tugipunkt raskel ajal
Facebook Messenger Twitter Whatsapp
Comments
Eesti laulu- ja tantsupeo SA juht Aet Maatee.
Eesti laulu- ja tantsupeo SA juht Aet Maatee. Foto: Liis Treimann.

Eesti laulu- ja tantsupeo sihtasutuse juht Aet Maatee peab tohutu huvi põhjuseks laulu- ja tantsupeo vastu raskeid aegu, mil inimesed vajavad tuge, mille ümber koonduda.

Aet Maatee, kuidas jäite lõppenud laulu- ja tantsupeoga «ÜhesHingamine» rahule?
Loomulikult saab olla rahul, kui inimesed peavad seda pidu nii tähtsaks ja otsustavad kohale tulla, mitte jälgida seda pelgalt televisiooni vahendusel. Kuigi ma olen kuulnud, et ka neid inimesi oli väga palju.

Millest võis olla tingitud tänavune rekordiline publikuhuvi laulu- ja tantsupeo vastu?
Siin on väga palju mõjutegureid. Juba 2007. aastast alates on tunda suurt huvi tõusu. Kui me selle peo registreerimist tegime, siis tekkis väga palju uusi kollektiive juurde. On selle peo iseärasus, et juba eelregistreerimisel oli näha, et osaleda soovijate hulk on erakordselt suur. Sellele on järgnenud loomulikult öölaulupidu, mil väga paljud noored sattusid võib-olla üldse elus esimest korda laulupeole ja hakkasid mõtlema, et see võikski olla koht, kus neil on hea.

Aga mis võiks olla selle põhjuseks, et huvi rahvakultuuri vastu on tõusnud?
Mulle tundub, et põhipõhjus on kindlasti see, et inimesed vajavad mingit keset, millele toetuda. Kui meie ümber ühiskonnas on keerulised ajad, siis otsitakse leevendust ja ma usun, et seda see inimeste kogunemine peegeldaski. Terve selle nädala oli Tallinn väga õnnelikke inimesi täis. Ükskõik, kas sa läksid ajaleheputkasse või Statoli kohvi ostma, inimesed olid hästi sõbralikud. Viimane pool aastat kui mitte rohkem on majanduse ümber olnud üsna palju stressi ja keskkond meie ümber on pigem kurjakuulutav. Me kõik vajasime oma hingele palsamit. Hästi õnnestus muidugi ka tantsupidu. Oli väga ilus töö ja selle üle on hea meel.

Mis oli teie jaoks seekordse peo kõrghetk?
See on teistele inimestele võib-olla isegi kummaline, aga see sama esimese päeva kontsert, mis hilines tohutu-tohutu pika rongkäigu tõttu ja selle tõttu, et kõik tänavad olid ummistunud ja rongkäik muutus pudelikaelaks. Lõpus oli vihm ja külm, aga esimese kontserdi finaal oli erakordselt võimas ja väga sensitiivne. Need inimesed, kes seda kuulama jäid, said erakordse elamuse.

Kas üks inimeste lahkumise põhjus ei võinud olla see, et inimesed tahtsid enne südaööd bussi peale jõuda?
Me ikka üritasime Tallinna linnaga ka sel teemal ühendust võtta ja mingis osas siiski pikendati ühistranspordi liiklust kella üheni.

Äkki inimesed ei olnud neist muudatustest teadlikud?
Eks neid busse sai ka käigupealt juurde organiseeritud.

Tekib küsimus, et kas eestlased on ainult ilusa ilmaga patrioodid?
Vat ei oska öelda. Inimesi on ju igasuguseid (naerab). Samas mina olen küll aru saanud, et me väga koputame rinnale ja ütleme, et tulgu taevast pussnuge või vihma. Me ei ole ju suhkrust ja ära ei sula. Lihtsalt oli see, et külm hakkas. Paar sahmakat poleks kindlasti inimesi ära ajanud. Vihma häda on see, et ta lööb lauluväljaku nõlva märjaks, nii et inimestel pole enam kusagil istuda.

Seda oli nii tore vaadata, kuidas lauluväljaku nõlv oli nagu lapitekk, sest väga teadlikult inimesed tulid juba varakult ja panid oma tekke sinna paigale. Laupäeval kella kahe ajal, kui rongkäik polnud veel liikumagi hakanud, läksin sinna Ernesaksa kuju juurde ja vaatasin, et üks vend oli juba ilusti sättinud oma teki sobivasse kohta (naerab). Ja kontsert algas kell seitse.

Ma usun küll, et teine kontsert oli laulupeo kõrghetk ka sellepärast, et kõigil oli hea. Midagi ei ole teha, sa võid kolm aastat pühenduda ühele hetkele ja vanajumal tuleb ja teeb täpselt seda, mis temale meeldib.

Kas on midagi erilist, millega see laulu- ja tantsupidu jääb meelde võrreldes eelmistega?
See on üks küsimus, mida ma kohe üldse ei salli lihtsalt sellepärast, et iga pidu on eriline ja omanäoline. Igal hetkel on lihtsalt erinevad asjad, mis sind kõnetavad ja mis sulle korda lähevad.

Kas on midagi, mis oleks Teie hinnangul võinud paremini minna?
Kogu nende pidude ettevalmistus ongi üks katse ja eksituse meetodil õppimine. Mõtled, et oled valmis, ja siis tuleb jälle alati midagi vahvat, hoopis uut ja teise nurga alt.

Praegu käivad juba järgmise, koolinoorte laulu- ja tantsupeo ettevalmistused?
Jah, 2011. aasta noorte laulu- ja tantsupeo repertuaar oli meil juba jaanuaris koos. Meie isiklikult teeme kahte pidu korraga, nad on lihtsalt erinevas faasis. Järgmise üldlaulupeo ettevalmistused algavad 2010.aastal.

Nii et töö ei lõpe kunagi otsa?
Jah ja see on nii naljakas, et ikka mõni sõber küsib, et noh, kuule nüüd on pidu läbi ja teie ka kindlasti puhkate? Selliseid naljakaid küsimusi saavad minu inimesed üsna tihti.

Mis juhtus lauluga «Eesti lipp» ja Laine Jänese dirigeerimisega, mis ei olnud kavas?
Aga mina mäletan seda aega kui ka Signe Kivi tuli lauldes dirigendipulti. See on loovinimeste kõne osa - kuidas nemad selle üles ehitavad. Ja «Eesti lipp» kõlas ju võimsalt. Ma arvan, et kuna on Eesti lipu aasta, oli see täiesti sobiv ja tänu Eesti lipu aastale on seda ka lauldud ja üldiselt on see laul kooride püsirepertuaaris.

Aga kindlasti kujunes selle laulu- ja tantsupeo hitiks Jaan Tätte «Tuulevaiksel ööl». Mul on nüüd telefon ka selle lauluga. Nii et ärge pahandage, kui ma telefoni ei võta. Siis ma lihtsalt kuulan seda laulu.

Nüüd mul tuli meelde, mis oli eriline. Eriline oli see lõputu ootus läbi tuleteekonna ja see on küll selge, et see tuli oli niivõrd palju vägevam kui kunagi eales. Tuletorni tuli ju valgustas esimese kontserdi õhtut. Ma pole elus näinud sellist lõket tuletorni otsas. Ma oleks tahtnud seda merelt näha. Ma usun, et need, kes sel hetkel mere poolt tulid, nägid lummavat vaatepilti.

Märksõnad
Tagasi üles