Osades Anu Lamp/John Lequizamo, Marko Matvere/Denis Leary, Lembit Ulfsak/Ray Romano.
Lavastanud Carlos Saldanha, Mike Thurmeier.
1 tund ja 36 minutit.
Hinnang: nõrk
Kinos Mai 9. juulini kell 17.30, 19.15 ja 21.00. 10.-16. juuli kell 17.30 ja laup.-pühap. lisaseanss kell 15.45.
Igal aastal toodetakse üha rohkem ja rohkem järgesid filmidele, mis ühel või teisel viisil on osutunud edukaks.
Põhjus selleks on lihtne. Alati on mugavam pöörduda tagasi vana ja sissetöötatud valemi juurde kui asuda nullist jälle jalgratast leiutama. Eriti veel tänapäeva keerulises majanduskliimas, kus isegi üks pisike valearvestus võib paisata põrmu ka kõige paremini läbimõeldud plaani ja rikkuda rohkem kui ühe inimese elu.
Ilmselt on seda taibanud äsja meie kinodesse jõudnud järjekordse "Jääaja" tegijad, pakkudes publikule turvalist meelelahutust tuttavate tegelaste seltsis.
Seekord keerleb lugu põhiliselt vanemarõõmude ümber.
Eelmises osas kohtunud mammutipaar valmistub järeltulijat vastu võtma. Loomulikult sooviks ka laiskloom Sid (Anu Lamp) endale mõnda jõnglast, keda kasvatada ja kantseldada, kuid kahjuks pole tal seni veel õnnestunud isegi sobivat paarilist leida. Sellepärast adopteerib ta kolm kummalist muna, mis ta ühest koopast juhuslikult leiab.
Kõik on ilus ja tore, kuni kooruvad väikesed dinosaurused ja välja ilmub nende päris ema.
Tegelikult ei saa kolmandale "Jääajale" otseselt midagi ette heita. Stsenaristid on näinud raskelt vaeva, et ühele seitse aastat vanale asjale jälle elu sisse puhuda, kasutades sealjuures kõiki lubatud ja lubamatuid võtteid.
Mängu on toodud terve müriaad "koomilisi" kõrvaltegelasi, kasutatud on süžeed, mida isegi kõige andetum C-kategooria režisöör ei julgeks oma paadunud austajatele serveerida, ning üle ja ümber ei saada karjast lastest, sest maailmas pole ju midagi naljakamat kui kari lapsi! Eriti kui need esindavad tervet loomariiki.
Esimene "Jääaeg" saavutas tohutu populaarsuse, sest peale korraliku animatsioonie jutustas see liigutava loo sallivusest ja mõistmisest, millest said aru nii väikesed kui suured vaatajad.
Kolmas osa näeb endiselt suurepärane välja, kuid kahjuks pole lugu enam eriti jutustamist väärt. Noorematele pereliikmetele kindlasti meeldib, kuid vanematele jätab natuke tühja ja tühise mulje, mida ei peleta enam isegi üksikud ainult täiskasvanutele mõeldud naljad.