«Kaua võib!»: munitsipaalmajas valitseb anarhia

Aivar Riisalu Foto: Teet Malsroos / SL Õhtuleht

Seekordses TV3 saates «Kaua võib!» uuris Aivar Riisalu, kuidas edeneb Raplamaa kiirtee planeerimine, ning näitas murelikke majaelanikke.

Arutleti kiirtee üle

Täna arutati edasi ühes eelmises saates alustatud Raplamaa kiirtee ehitamise lugu.

Planeeritav tee pööraks kohalike elu pea peale ning nüüd kutsuti kokku külakoosolek, kus selgitati ära ehitusplaanid.

Hagudi kooli saali kogunes umbes 150 inimest. Kahetunnisest koosolekust kulutasid enamuse aja ära linnasaksad ning rahvale küsimuste esitamiseks aega ei jätkunud. Lepiti siis kokku, et nad saavad kõik, mis keelel ja meelel, paberile panna.

Tee saaks mööduda külast ida või lääne poolt, vana tee laiendamine ei tule kõne alla, sest siis tuleks maju lammutama hakata. Tõenäoliselt kestab arutlus veel mitu aastat.

Riigikogu liige Harri Õunapuu rõõmustas, et inimesed on aru saanud, et saavad suuri protsesse mõjutada. Tema arvates on õige, et võetakse aega ja arutletakse, sest kiiresti tehes võivad tulla vead, mida pärast võimatu parandada.

Korralagedus munitsipaalmajas

Hiljuti pääses punane kukk lahti ühes Tallinna munitsipaalmajas.

Ants Raava Põhja-Eesti Päästekeskusest ütles, et tõenäoliselt oli tegemist elektririkkega ventilatsioonisüsteemis, ning maja puitosa võttis tuld. Õnneks said päästjad õigel ajal jaole ning suurem õnnetus jäi ära.

Majas elav naisterahvas rääkis, et elanikud on pingeolukorras, sest ei tea päris täpselt, mis toimus.

Tema arvates oleks abi naabrivalvest, kuid selles suhtes pole keegi vedu võtnud.

Põlengu ajal ei pääsenud lapsed varuväljapääsust välja, sest ukse link oli ära varastatud.

Majas puuduvad suitsuandurid ning tulekustutid. Ära on varastatud kõik uksesulgurid ning uksed kinni ei käi.

Maja elanikkond on kirju ning probleeme on nii maja kui elanikega.

Jüri Zukov firmast Kodu Haldus ütles, et kolme munitsipaalmaja valvab 15 kaamerat, mis paraku hoonete sisemusse ei näe.

Maja on kindlustatud ning tulekahjujärgne remont läheb maksma mõnesaja tuhande krooni ringis.

Ununenud kaart tekitas miinuse

Viimaks rääkis murest naine, kes lasi paar aastat tagasi Nordea pangas kaardi teha, mis aga rahakoti põhja ununes. Sel aastal tuli ebameeldiv üllatus, sest teatati, et on selle eest võlgu 713 krooni.

Panga esindaja rääkis, et summa tekkis ostetud teenuste eest. Ta lubas, et juhtum lahendatakse ühe nädala jooksul.

Naisel pangale muid pretensioone ei olnud, ta soovinuks vaid, et suurema võlgnevuse kogunemisel ette oleks teatatud.