E, 6.02.2023
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Sakslased jätavad Matsiranda ligemale 30 miljonit krooni

Tiit Tuumalu
Sakslased jätavad Matsiranda ligemale 30 miljonit krooni
Facebook Messenger Twitter Whatsapp
Comments
Foto: Mihkel Maripuu

91-aastane sakslanna Oda Schäfer istub tugitoolis, pilk kinnitatud iidvana teleri ekraanile, mis näitab parasjagu reportaaži Eesti laulvast revolutsioonist. Vaataja silme eest jooksevad läbi arhiivikaadrid 20. sajandi Eesti ajaloost – iseseisvuse kättevõitmisest kuni selle taastamise eelõhtuni. Täpselt pole aru saada, kas vanaproua silmad, mis vaatavad prilliklaaside tagant, on lihtsalt niisked või helgivad neist vastu pisarad.


Just selliste raamistavate kaadritega läheb lahti Saksa-Austria-Eesti mängufilm «Poll», mille võtted algasid eile Pärnu lähedal Matsirannas, kuhu seks puhuks on püstitatud terve mõisakompleks koos atraktiivse, otse vette ehitatud häärberiga, isegi surnuaed on olemas. Tegu on kõige kallima filmiga, mis Eestis on üles võetud – projekti eelarve ulatub 7,8 miljoni euro ehk 122 miljoni kroonini, sh jäetakse võtete käigus Eestisse ligemale 30 miljonit krooni peamiselt Saksa raha. Eesti riik on projekti toetanud kahe miljoni krooniga, mis moodustab kogueelarvest ühe protsendi.



Filmi põhitegevus leiab aset 1914. aastal Põlula mõisas – saksa keeles kannab see nime Poll-, kuhu varjub tsaariarmeest põgenenud noor eesti anarhist Schnaps, varjajaks 14-aastane Oda Schäfer – suveks kirurgist isa juurde sõitnud saksa tütarlaps. Noorte vahel tekib kiindumus, ent ümbritsev aeg on tegemas järske pöördeid – käes on esimese maailmasõja eelõhtu ja baltisakslus ilmutab esimesi hääbumise märke.



«Selles filmis peegeldub terve 20. sajandi alguse baltisaksa kultuurilugu – tegu on olulise, kuid siiani kajastamata perioodiga Eesti ajaloost,» rõhutas filmi Eesti produtsent Riina Sildos.



«Polli» lavastab baltisaksa juurtega Chris Kraus, ka maailmas enesele nime teinud režissöör, kelle eelmine film «Neli minutit» korjas ligemale 30 auhinda – lugu ise põhineb tema kirjanikust vanatädi Oda Schäferi eluloolistel seikadel. Põlula mõis kuulus pikka aega Schäferite perekonnale, ehkki pole kunagi asunud mere ääres.



Matsiranna valis filmigrupp välja pärast aastaid kestnud pingelisi otsinguid, mis hõlmasid kogu Baltikumi – määravaks, nagu on väitnud Kraus ise, olevat kujunenud atmosfäär, mis toetavat filmi apokalüptilist meeleolu. Kandvam osa võttegrupist ja näitlejatest on pärit Saksamaalt, ent võtetega on seotud ka ligemale 60 eestlast. Schnapsi mängib Tambet Tuisk, eestlasi on ka episoodilistes osades, teise kunstnikuna tegutseb Katrin Sipelgas. Kaamera suriseb Matsirannas kuni septembri alguseni. Film peaks esilinastuma 2010. aasta sügisel.

Märksõnad
Tagasi üles