Teadlased avastasid Seišellidelt liigi konni, kelle esindajate kohta arvati varem, et nad on kurdid. Nüüd aga paljastus, et nende kuulmisorgan on suus.
Väike konn, kes kuuleb suu kaudu
/nginx/o/2013/07/05/1875600t1hef1d.jpg)
4. september 2013, 13:17
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Gardineri konnad on maailma ühed väiksemad konnad, edastab Live Science.
Näiliselt on need amfiibid kurdid, sest neil ei ole tavapärases paigas kuulmisorganeid ning puudub ka kuulmekile helide tabamiseks. Samas aga märgati, et need konnad suudavad ise häälitsusi tekitada ning vastata teiste konnade häälitsustele.
Teadlased uurisid neid konni esmakordselt röntgeni abil ja avastasid, et konnad kasutavad suus olevaid uurdeid helide tekitamiseks ja kuulmiseks. Konn võtab helid vastu suu kaudu, kust need liiguvad ühendava koe abil sügaval peas olevasse sisekõrvaorganisse.
Enamikul neljajalgsetel loomadel on kõrvaleht, kuulmekäik, trummikile, kuulmeluud ja ülejäänud kõrvaorganid kuulmiseks.
«Teame, et on olemas konnaliike, mille esindajatel ei ole tavapäraseid kõrvaosi, mille abil nad kaaslasi kuuleksid. See on suur vastuolu,» selgitas Prantsuse teadlane Renaud Boistel.
Teadlased tegid Seišellide vihmametsas katse, pannes sinna üles valjuhääldid, mille kaudu lasti varem salvestatud konnade krooksumist.
Isased konnad vastasid neile krooksumiste salvestistele. See näitas, et nad kuulsid neid.
Varem oli esitatud mitu teooriat, kuidas Gardineri konnad kuulevad, kaasa arvatud, et kopsude abil või siis spetsiaalsete lihaste abil, mis on ühenduses sisekõrvaga.
«Seda, kas kude kannab heli edasi või mitte, sõltub biomehhaanilistest omadustest. Tegime röntgenuuringu abil kindlaks, et neil konnadel ei ole vastavat kopsu ega lihaste süsteemi, mis viiks heli sisekõrva,» teatas teadlane Peter Cloetens.
Röntgenuuring näitas, et Gardineri konnad võtavad heli vastu suu kaudu. Oletatakse, et neil konnadel kujunes selline kuulmine evolutsioonilises protsessis nende keskkonna tõttu.
«Selline kuulmine lubab helisid kuulda ilma kõrva eriorganite ja kuulmiskileta,» edastasid teadlased.