/nginx/o/2013/09/04/2009536t1h3dc1.jpg)
Inglise kuningat Richard III (1452 - 1485) tuntakse küürakana, kuid ta kannatas oma elu jooksul ka parasiitide all.
Richard III kannatas parasiitusside all
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Briti arheoloogid leidsid Richard III skeleti möödunud aastal Leicesterist paigast, kus kunagi asus frantsiskaanlaste klooster, edastab AP.
See kuningas maeti 1485. aastal pärast lahingus hukkumist Greyfriarsi kloostrisse.
Skeleti uurimine paljastas, et ta vaagna piirkonnas on jälgi parasiitidest. Kuninga koljult ja paigast, kus oli kolju võeti maapinnaproove, tegemaks kindlaks, kas parasiidid võisid pärineda pinnasest. Leiti, et koljul ei olnud jälgi parasiitidest.
Uurijate sõnul võisid kuninga soolestikus olla kuni 30-sentimeetrised parasiidid, kuid samas ei häirinud need ta elu niivõrd, et ta oleks pidevalt haige olnud.
«Richard toitus hästi ja selle tõttu said ka tema organismis olnud parasiidid hästi süüa,» nentis Cambridge`i ülikooli antropoloog Piers Mitchell.
Mitchelli sõnul on see esimene kord, mil leiti tõend, et Inglise kuningas kannatas parasiitusside all.
Teadlane jätkas, et kuningas võis ussid saada nende mune sisaldanud toitu süües. Organismi jõudnud hakkasid arenema ussid, mis liikusid organismis seedeelundkonna suunas.
«Kui need ussid kehas liikusid, võisid nad ka kopsu jõuda ning ebameeldiva aistingu ning ka köha tekitada. Keskajal määrati selle raviks tavaliselt aadri laskmine,» selgitas Mitchell.
Teadlase sõnul ei mõjutanud ussid Richardi selgroogu, mis juba varasemast oli deformeerunud.
Tuntud näitekirjanik William Shakespeare kujutas Richard III küürakana ning mõrvarina. Teoses «Richard III» laseb ta oma vennapojad panna Towerisse ja mõrvab nad, et ta saaks ise Inglise troonile.
Mitchelli arvates võisid ussid ilmuda Richardi kehale, kui ta 1485. aastal Bosworthi lahingus surma sai. Teada on, et tänapäeva täiskasvanutel, kes näiteks hukuvad autoõnnetuses, on parasiitussid hakanud välja roomama ninast ja kõrvadest.
«Inimese õnnetusse sattudes või surres saavad ussid šoki ja hakkavad kiiremini liikuma,» selgitas epidemioloog Simon Brooker.
Ta lisas, et Richard III sai lahingus surmavalt vigastada ning see pani ussid ta kehas liikuma.