Viis fakti Süüria kohta

jaga E-post prindi artikkel saada vihje Loe ja lisa kommentaare

Viis fakti Süüria kohta

FOTO: SCANPIX

Maailma meedias on Süürias kestev konflikt juba pikka aega teemaks olnud. Süüria pealinnas Damaskuses väidetavalt toimunud keemarünnakule plaanib USA vastata sõjaliselt.

Kuigi Süürias kestvat kodusõda on laialdaselt kajastatud, teatakse selle riigi kohta siiski vähe.

Viis fakti Süüria kohta:

1. Süüria üldjooned – selles riigis elab 23 miljonit inimest, kellest enamik ehk 74 protsenti on sunniitidest moslemid. 12 protsenti on alaviidid, mis on moslemitest shiiitide usulahk. Hoolimata sellest, et alaviite on vähem, on suur osa neist võimu juures. Süüria president Bashar al-Assad on alaviit. Süüria elanikest kümme protsenti on kristlased. Ülejäänud on müstilise druze usulahu esindajad.

Süüria riigikeel on araabia keel, kuid üheksa protsenti räägib kurdi keelt.

2. Süüria ajalugu – seda riiki peetakse tsivilisatsiooni üheks hälliks ning seal on inimasutus olnud vähemalt 10 000 aastat. Seal asus ka iidne kuulus linn Ebla, mille õitseaeg oli 1650 – 1800 eKr. Arheoloogid on leidnud Süüriast savitahvleid, milles kirjeldatakse igapäevaelu Mesopotaamias. Süüria alad on kuulunud erinevate impeeriumide koosseisu. Neid on valitsenud egiptlased, assüürlased, kaldealased, pärslased, makedoonlased ja roomlased.

3. Süüria linnad – Süüria suurim linn on Aleppo ja pealinn on Damaskus. Mõlemad linnad on üsna iidsed. Damaskust on esimest korda mainitud Vana-Egiptuse dokumendis, mis pärineb 1500. aastast eKr. Arheoloogilised uuringud Damaskuse lähedases Tell Ramadis näitasid, et seal on inimasutus olnud juba 6300 eKr.

Aleppot peetakse maailma üheks vanemaks jätkuvalt asutatud linnaks. Seal on leitud esemeid, mis viitavad, et inimesed on elanud seal alates 6000. aastast eKr. Linn asub kuulsal kaubateel Siiditeel ning selle tõttu oli ta tähtis kaubanduskeskus.

4. Nüüdisaegne ajalugu – ligi neli sajandit kuulus Süüria Ottomanide impeeriumisse. See riik lagunes 1918. aastal ning Süüria alad koos Liibanoniga läksid prantslaste kontrolli alla. Süüriast sai iseseisev riik 1946. aastal.  Kuna Süüria ja Liibanon moodustasid kunagi ühe ala, siis on Süüria püüdnud Liibanoni oma võimu all hoida. 1976 – 2005 olid Süüria väed osadel Liibanoni aladel sees. Süüria põhjendas, et see on tingitud välisriikide sõjalisest ohust.

Süüria praeguse presidendi Bashar al-Assadi isa Hafez al-Assad valitses riiki 1971 kuni oma surmani aastal 2000. Assad vanem surus julmalt maha islamistliku liikumise ja partei Moslemi Vennaskonna 1982. aasta mässu. Praegune president sai võimule pärast oma isa surma.

5. Süüria kodusõda – nüüdne konflikt sai alguse, kui Süüria president Bashar al-Assad surus jõuga maha demokraatia pooldajate demonstratsiooni 2011. aastal. Opositsioon hakkas tegutsema, et al-Assadit võimult tõugata. Nad on otsinud ka USAlt abi.

2012. aasta veebruaris hukkus Homsis Süüria valitsusvägede rünnakus 300 inimest. Maailma teised riigid mõistsid selle hukka. ÜRO andmetel on Süüria kodusõjas hukkunud vähemalt 100 000 inimest ning kahest miljonist on saanud põgenikud.

Maailma meedias hakkasid levima uudised, et Süürias Damaskuse eeslinnas Ghoutas kasutati 21. augustil keemiarelva. Opositsiooni sõnul olid selle taga presidendile ustavad väeüksused. Süüria võimud süüdistavad selles opositsiooni.

30. augustil teatas USA välisminister John Kerry, et USA andmetel kasutati Süürias sariini, mis on närvimürk.

Tagasi üles