/nginx/o/2013/09/02/2005692t1h7b64.jpg)
Šveitsi Berni ülikooli arheoloogide sõnul leidsid nad Boliiviast 10 000 aasta vanuse inimasula jäänused, mis võib olla Amazonase alade vanim.
Boliiviast leiti 10 000 aasta vanuse inimasula jäänused
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Teadlased tegid väljakaevamisi Llanos de Moxose piirkonnas kolmel künkal, edastab Huffington Post.
Leidude seas on nii inimjäänuseid, igapäevaelu esemeid kui ka söögijäänuseid.
Süsinikmeetodil uurimine näitas, et tegemist on piirkonna vanima elualaga.
Leiud aitasid arheoloogidel panna kokku pilti, kuidas tuhandeid aastaid tagasi seal elati ning millist kultuuri viljeleti.
«Näiteks pinnasekihis, kus oli palju põletatud savi, oli arvatavalt toiduvalmistamise koht. Seal võis olla midagi ahju sarnast. Teada on, et selles piirkonnas kasutati savitellistest ahjusid,» selgitas arheoloog Umberto Lombardo.
Ta lisas, et Amazonase põliselanikud kasutavad selliseid saviahje ka tänapäeval.
Varasemal ajal arvati, et paik, kus nüüd inimasula leiti, ei olnud elamiseks sobiv. See leid aga muudab arusaama Amazonase piirkonna asustusest.
«Varem peeti Lääne-Amazonase madala piirkonnaga alasid varajaste inimasutuse jaoks liiga raskeks ning selle tõttu ei arvatud, et seal võib eluasemeid leiduda. Nüüdsed leiud kinnitavad vastupidist,» nentisid teadlased.
Teadlased on pikka aega vaielnud ka selle üle, millal esimesed inimesed jõudsid Lõuna-Ameerikasse. Senised ametlikud andmed on, et 13 000 aastat tagasi. Nüüdse uue leiu valguses aga võisid nad jõuda rohkem kui 14 000 aastat tagasi.
«Uuring paljastas, et Boliivia Amazonases asuvat Llanos de Moxose piirkond asutati vähemalt 10 500 aastat tagasi. Kui nad saabusid esmalt Atlandi ookeani rannikule, siis sinna piirkonda jõudmiseks pidid nad veel liikuma 6000 kilomeetrit. Kui nad aga saabusid Vaikse ookeani rannikule, siis pidid nad liikuma üle Andide. Võib oletada, et nad liikusid ja asustasid eluala väga kiiresti või siis alustasid nad oma teekonda väga kaua aega tagasi ning liikusid aeglaselt sihtpunkti,» selgitas Lombardo.
Pilte vaata siit.