Eksperdid leidsid, et alates 19. sajandi keskpaigast on Euroopa meeste kasv keskmiselt 11 sentimeetri võrra pikenenud.
Euroopa mehed on varasemast 11 sentimeetri võrra pikemad
Teadlased kogusid meeste pikkuse kohta infot 15 Euroopa riigist, edastab BBC.
Näiteks Briti 21-aastaste meeste keskmine pikkus 1871- 1875 oli 167,5 sentimeetrit. 1971- 1975 oli see aga 177,37 sentimeetrit.
Uurijate sõnul on pikkus hea baromeeter üldiste tervisenäitajate kindlaks tegemisel.
Uuriti mehi, kuna naiste pikkuse kohta nappis andmeid.
Geenid määravad ära inimese pikkuse ning just selle tõttu on inimesed erineva pikkusega.
Essexi ülikooli teadlase Tim Hattoni sõnul jäid 20. sajandil ellu ka need, kes 19.sajandil ei oleks ellu jäänud.
«Esimesel kahel eluaastal kogetu mõjutab üsna palju kasvu. Kui siis põetakse mitmeid raskeid haigusi, siis seda võib olla hiljem näha kasvus,» sõnas teadlane.
Arvesse võeti ka fakti, et nüüdisajal on perekonnad väiksemad kui varasematel perioodidel.
Inimeste sissetulekud on suuremad, sanitaarolud paremad ning eluviis tervislikum.
Samas aga näitas uuring, et meeste keskmine pikkus on erinevates riikides siiski erinev.
Teadlaste sõnul oli see neile üllatus, et Põhja-Euroopas, kaasa arvatud Suurbritannias, pikenes kahe maailmasõja vahel ja 1930. aastate majanduslanguse perioodi järgselt meeste keskmine kasv märgatavalt.
«Pikem kasv viitab ka sellele, kuidas toitumus on paranenud,» lisas teadlane.
Lõuna-Euroopas hakkas meeste keskmine kas suurenema alles pärast Teist maailmasõda.
«Siis toimus neis riikides sissetulekute suurenemine, muutusid toitumisharjumused ja üldine elulaad. Kasvu muutus on üks põhilisi tervise indikaatoreid. Tihti ei usuta, et kasv võib otseselt viidata tervisele. Pikem kasv näitab tavaliselt, et toitumine on paranenud ning menüüs on rohkem suhkrut ja rasva,» selgitas tervishoiuteadlane John Middleton.
Ta rõhutas, et osade meeste lühem kasv ei viita sellele, et nende tervis oleks halvem.
«Keskmine kasv on lihtsalt võrdluseks. Mis puudutab kasvu, siis sellega seoses tuleb arvesse võtta veel mitmeid faktoreid,» lisas uurija.