Päevatoimetaja:
Katrin Lust
(+372) 56681734

Jaapani samuraide võitlustreeningute õppetekst dešifreeriti

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Inna-Katrin Hein
Copy
Jaapani samurai
Jaapani samurai Foto: Wikipedia.org

Ungari teadlane dešifreeris 19. sajandist pärit teksti, mida kasutati Jaapani samuraide võitluskunstitreeningutel õppematerjalina.

1844. aastast pärit tekst kannab pealkirja «Bugei no jo», mis tõlkes tähendab «Sissejuhatus võitluskunstidesse», edastab Live Science.

Tekst oli mõeldud samuraiõpilaste jaoks, kes õppisid Takenouchi-ryū võitluskunstisüsteemi.

«Need mõõgakäsitlemise tehnikad, mis on tekkinud jumalate ajastul, on antud edasi jumalikku teed pidi. Oskused tulevad koos teadmiste ja vilumusega. Kui ollakse vilunud, siis kaob mõtlemine, mida teeb käsi, jääb vaid õige reageering,» seisab vanas tekstis.

Õppetekstis on ka tsiteeringuid Hiina sõjakunsti asjatundjatelt. Tekst on kirjutatud kabuni stiilis, mis on segasüsteem Jaapani ja Hiina kirjakeelest.

Nimetatud tekst avaldati esmakordselt 1982. aastal raamatus «Niho budo taikei» originaalkujul. Hiljuti tõlgiti see inglise keelde ning siis uuris seda Ungari Loránd Eötvösi ülikooli Jaapani keele ja kultuuri asjatundja Balázs Szabó.

Tekstis õpetatakse samuraiõpilasi järgima distsipliini ja mitte kartma vaenlasi.

«Kui näha ohus võimalust, siis vaenlaste suur arv ei tekita hirmu. Juba võitluse alguses tuleks näha võitu,» tsiteeriti seal iidset Hiina sõjalist teksti.

1844. aastal tohtisid vaid samuraide klassi esindajad saada sõjalise väljaõppe, ülejäänud ühiskonnaklasside esindajatel ei olnud selleks õigust.

Noored samuraid õppisid mitmete erinevate võitluskunstide meistrite käe all. Lisaks võitlusviisidele õpetati neile ka hiina keelt ja kultuuri, Konfutsiuse tekste ja luulet.

1844. aastal Takenouchi-ryū treeningul osalenud ei pruukinud veel arus saada, et varsti ootavad Jaapani ühiskonda ees suured muudatused. Kaks sajandit pääsesid vaid vähese lääneriikide esindajad Jaapanisse. 1853. aastal seilas aga Jaapanisse USA mereväelane Matthew Perry oma sõjalaevadega ning nõudis, et Jaapan ja USA sõlmiks diplomaatilised suhted. Järgneva 20 aasta jooksul hakkasid Jaapani ühiskonnas toimuma suured muutused ning samurai klassi esindajad hakkasid oma võimu kaotama.

Õppetekstis oli 12 eetikakäsku, mida samuraiõpilased ja samuraid järgima pidid. Näiteks ära iialgi unusta au ja ära tegutse ebaausalt. Kõige tähtsam aga oli, et õpilased ei paljastaks koolis õpitud võitluskunstide saladusi.

«Võitluskunsti koolidest igaühel olid oma võitluskunstinipid, mida hoiti saladuses. Need aitasid edukalt tugevama ja võimsama vastasega hakkama saada. Nende saladuste lekkimine oleks kahjustanud kooli mainet ning tekitanud majanduslikku kahju,» selgitas Ungari teadlane.

 Kuid tekstis oli ka, et õpilased ei tohi rivaalkoolide kohta halba rääkida  ning teiste võitluskunstide koolide õpilastega duellile minna.  

Shōgun Tokugawa Tsunayoshi (1646-1709) keelas duellid ning pani kirja reeglid, mida samuraid järgima pidid.

Szabó sõnul on nimetatud õppetekst üsna pealiskaudne, andes vaid ülevaate võitluskunstidest. Eraldi on seal välja toodud «Rusikavõitluse saladused» ja «Mõõgavõitluse saladused».

Ta lisas, et iga võitluskunstikool püüdis luua enda ümber müstilist atmosfääri, et vältida mandumist ja labastumist.

Tagasi üles