Saksamaa Kieli ülikooli teadlaste sõnul toimus Euroopas küttide-korilaste ja varajaste farmerite vahel kaubavahetus.
Küttide-korilaste ja varajaste farmerite vahel toimus kaubavahetus?
/nginx/o/2013/07/05/1875600t1hef1d.jpg)
28. august 2013, 13:27
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Uurimine näitas, et Põhja-Euroopa Ertebolle kütid-korilased vahetasid elus loomi Aasiast Viljaka poolkuu, tänapäeva Türgi, Süüria ja Iraagi aladelt pärit põllupidajatega, kirjutab Discovery News.
«Kütid-korilased ja varajased farmerid eksisteerisid koos ning nende vahel toimus kaubavahetus, kus tähtsat rolli mängisid elusloomad,» teatasid teadlased.
Kütid-korilased ja farmerid eksisteerisid Põhja-Euroopas koos 4200 – 5500 eKr.
Läänemere äärsed kütid-korilased jahtisid hülgeid ja metssigu. Elbe jõe äärsed farmerid aga kasvatasid teravilja ja koduloomi.
Need kaks inimgruppi olid omavahel kontaktis. Sellele viitavad ka nende elukohtadest leitud keraamikajäänused. Samas on teadmata, kui laiaulatuslik oli nende suhtlemine ja toidu vahetamine.
Varasemast ajast ei ole tõendeid, et küttidel-korilastel oleks olnud mingeid koduloomi peale koerte.
Teadlased analüüsisid Ertebollest leitud seajäänuseid ja sigade DNAd. Leiti, et sea emapoolsed esivanemad olid pärit Lähis-Idast.
«Mesoliitikumis eksisteerinud Ertebolle kultuuris olid sead kodustatud juba 4600. aastaks eKr. Samas ei tegeletud koduloomade pidamisega regulaarselt, vaid aegajalt. Sama kehtis ka piirkonna küttide-korilaste kohta,» selgitasid teadlased.
Ertebolle sigadel oli heledad karvad, millel olid tumedamad laigud. Samas oli metssigade karvastik tume. Mõlema sealiigi esindajate jäänuseid leiti nii küttide-korilaste kui farmerite elukohtadest.
Teadlased järeldasid sellest, et need kaks inimgruppi vahetasid omavahel sigasid. Samas ei välistatud, et sigu ka varastati teiselt inimgrupilt.
«Võimalik, et kütid-korilased pidasid Ertebolle heleda karvaga sigu eksootilisteks loomadeks ning neil tekkis soov neid omada. Tavapärastelt püüdsid nad metssigu,» laususid uurijad.
Samas aga ei muutnud kodustatud sigade saamine küttide-korilaste liikuvat eluviisi ning nad ei asunud ühte paika elama.
Ertebolle kultuuri mõlemad esindajad jätkasid nii metssigade jahtimist kui kodustatud sigade kasvatamist.
Lõpuks võtsid ka kütid-korilased paikse eluviisi omaks.