Teadlased olid esmakordselt tunnistajaks, kuidas kuningboa ahvi nahka pistis

Kuningboa Foto: SCANPIX

Kui madu sööb džunglis ahvi ära, miks see peaks kellelgi korda minema? Zooloogidele läheb küll.

Esmakordselt olid teadlased tunnistajaks, kuidas kuningasboa (Boa constrictor) kägistas ja sõi ära möiraahvi (Alouatta), edastab Live Science.

Uurijate sõnul on see avastus tähtis, kuna primaatide ära söömine madude poolt on üsna harv nähtus.

«See paneb mõtlema kui haavatavad on tegelikult imetajad röövloomade ees,» sõnas USA Illinoisi ülikooli primatoloog Paul Garber.

Maod söövad primaate, kaasa arvatud ka ahve, kuid seda on harva jäädvustatud.

«Primaadid elavad gruppidena, sest nii on neil lihtsam end kiskjate eest kaitsta. Igal liikmel on oma tegevusplaan, kuidas gruppi kaitsta. Primaatidel on hea nägemine, mis võimaldab neil ründajaid üsna hästi märgata. Samuti on täheldatud, et teadlaste kohalolek on kiskjaid primaatidest eemale peletanud,» sõnas Garber.

Samas ei piisa alati grupi kaitsest. Boamadu pistis ahvi nahka Brasiilias Amazonase džunglis. Teadlased märkasid, et emane möiraahv liikus eemale viieliikmelisest grupist. Järsku ründas ahvi puu lehestikku peitunud boamadu, keerates end ümber ahvi ja kägistas ta ära.

Teadlaste sõnul oli tegemist boa klassikalise rünnakuga. Varasemad uuringud on näidanud, et kuningboad võivad olla puuvõras liigutamata rohkem kui üks kuu oodates uut saaki.

Tavaliselt söövad boad närilisi ja linde, vähem ahve. Emane möiraahv võib kaaluda umbes kuus kilogrammi. Teada on, et suure saagi neelamisel ei lähe boa lõualuud paigast.

Pärast seda, kui boa ahvi kinni võttis, ründas teine seda näinud ahv boad, kuid asjatult.

76 minutit hiljem kui boa oli ahvi ära kägistanud hakkas ta teda pea ees alla neelama.

«Võimalik, et boa ei oleks seda ahvi kätte saanud, kui ahv oleks oma gruppi jäänud. Ahvid, kes tahavad omaette olla, võivad kaotada elu,» sõnas Garber.

Pilti vaata siit.