Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2013/07/05/1875372t1hc53d.jpg)
/nginx/o/2009/06/29/199456t1h77a5.jpg)
Blur sai tänavu 20 ja kitarrist Graham Coxon on jälle kambas koos bändiliidri Damon Albarni, bassist Alex Jamesi ja trummar Dave Rowntreega.
Põhjuseks pole sünnipäev, vaid leppimine. Sõprus jätkub tuuriga. Kogumikul ei ole ühtegi uut lugu, samuti ei plaani bänd uut albumit, senistel sessioonidel on mängitud läbi kõik seitse senist albumit, kaasa arvatud "Think Tank" (2003), millel Coxon enam ei osalenud.
Duubelkogumik on selle poolest etem 9 aasta tagusest best-of'ist, et ei ole singlipõhine. Mõni hitt, nagu "Country House" või "There's No Other Way", on välja praagitud, peal on aga palu, millega bänd end enam identifitseerida tahab nagu "This Is A Low" "Parklife'ilt" või "Strange News From Another Star" "Blur'ilt" (1997).
Rõhk on melanhool-psühhootilistel ballaadidel, mis on tegelikult selle ekstsentrilise ja üdini kreatiivse bändi loomus, ehkki neid teatakse rohkem kepsakate hittide nagu "Song 2" või "Parklife" järgi. Tõepoolest sobib algajatele, kes arvavad, et tegu on mingi lal-lal-laa-bändiga.