USA aitas Saddam Husseini režiimil teha Iraanile närvigaasirünnakuid

Saddam Hussein Foto: SCANPIX

USA kaalub, kas sekkuda Süüria kodusõtta, sest senistel andmetel kasutati selles riigis keemiarelva.

25 aastat tagasi tegutses USA aga hoopis teisel viisil, edastab Foreign Policy.

USA valitsus, armee ja luure vaatasid 1980. aastatel läbi sõrmede, kui Iraak tegi Iraanile närvigaasirünnakuid.

Tollaseid rünnakuid peetakse sõjapidamise ajaloos keemiarelvaga tehtud rünnakutest ühtedeks laiaulatuslikemateks.

Juba varasemast on teada, et USA edastas Iraagile luureandmeid, kuigi oli kahtlus, et see riik kasutab keemiarelva.

USA Luure keskagentuur (CIA) paljastas nüüd dokumendid, milles seisab, et USA toetas Saddam Husseini valitsuse tehtud keemiarelvarünnakuid.

Need põhinevad endiste luureametnike intervjuudel.

1988. aastal oli Iraani ja Iraagi sõda ummikseisus. USA sai satelliitpiltide abil jälile, et Iraan oli saamas strateegilise edumaa kasutades ära Iraagi kaitse nõrka kohta.

USA luureesindajad langetasid otsuse paljastada Iraagile Iraani armee paiknemise. Lisaks sai Iraak USAlt satelliitfotosid ja kaarte Iraani vägede liikumise ning õhutõrje kohta.

Dokumentides seisab, et USAl oli teada Iraagi presidendi Saddam Husseini plaan kasutada keemiarelva, närvigaasi sariini.

1988. aasta alguses kasutas Iraak sariini ja sinepigaasi. USA luureandmete abil tehti neli suurt rünnakut Iraanile.

Gaasirünnakuid aitasid Iraagil saavutada sõjas ülekaal. Samas kinnitasid need, et USA presidendi Ronald Reagani valitsuse pikaajalised püüdlused aidata Iraak võidule on õnnestunud.

Need keemiarelvadega tehtud rünnakud olid viimased mürkgaasirünnakute sarjast, millest Reagani administratsioon teadlik oli.

USA oli enne dokumentide paljastamist kinnitanud, et Saddam Husseini valitsus eitas keemairelva kasutamist.

USA õhujõudude veterani Rick Francona sõnul ei teatanud iraaklased, et kasutavad närvigaasi, sest USAl oli see juba varem teada, et nad kasutavad.

Samad lood on ka CIA avalikustatud dokumentides.

Iraan püüdis koguda  keemiarelva rünnaku kohta andmeid, et esitleda neid ÜRO Julgeolekunõukogule.

USA võimud lasid keemiarelvarünnakutel jätkuda, kuna loodeti et see muudab sõja kulgu.

USA kaitses oma suhtumist Iraagi keemiarelva kasutamisse, et Nõukogude Liit oli kasutanud keemiarelva Afganistanis ning see ei tekitanud suuremat kahju.

Iraani ja Iraagi vaheline sõda, mida tuntakse ka kui esimest Pärsia lahe sõda, leidis aset 1980 – 1988. Saddam alustas sõda, kuna tahtis vallutada naaberriigi naftamaardlaid ja veevarusid. Iraan oli pärast 1979. aasta islamistlikku riigipööret nõrk ning selle tõttu kerge saak.

Nende kahe riigi sõjast kujunes lõpuks pikaajaline positsioonisõda. Sõda pikendas Iraani juhi ajatolla Khomeni soov maksta kätte Saddam Husseinile. Selles sõjas hukkus kummalgi poolel sadu tuhandeid inimesi.

2003. aastal kukutas USA oma endise liitlase Iraagi valitsuse. USA hukkas Saddam Husseini 2006. aasta detsembris.