Võhma näitering tõi lavale Püve talu elu

Ehkki külakomöödiat on üsna raske mängida, said Võhma harrastusnäitlejad sellega hästi hakkama. Peter Wüthrich sobis igati Püve Peetri rolli. Foto: Erakogu

Võhmas loodud näitering valis debüütlavastuseks August Kitzbergi komöödia «Püve talus», mis esietendus kohalikus kultuurimajas.

Peategelase, Mulgimaa taluperemehe Püve Peetri osas astus lavale ettevõtja Peter Wüthrich.

Osaühingu Eesti Valgus šveitslasest omanikku ja juhatajat Peter Wüthrichit võib pidada ka Võhma teatrielu käimalükkajaks. Ta ergutas näiteringi juhendama samas ettevõttes küünlavalajana töötavat Olev Rassi, kes on õppinud Viljandi kultuuriakadeemias. Kolme tütre meheleminekut korraldava ja samas talu majandusasjadele mõtleva Püve Peetri mängimise usaldas harrastuslavastaja oma ülemusele.

«Kitzbergi loominguga polnud ma varem tutvunud, kuid selliseid külaelu lugusid on kirjutanud ka Šveitsi kirjanikud,» rääkis Wüthrich. Näidendi tegevusse süvenedes sai ta teada, et XIX sajandi lõpp oli Eesti ajaloos igati tähelepanuväärne periood, mil hakkasid arenema talud ja tõusis rahvuslik eneseteadvus.

«Näitlemisel osutus kõige raskemaks hääldada neid sõnu, mida tänapäeva eesti keeles enam ei kasutata,» kõneles ta. «Näiteks ühes stseenis tuli öelda: «Mine harjuskile kiriku juurde vastu.»»

Pilistvere rahvamaja juhataja Eda Piilmann ütles, et ehkki külakomöödiat on üsna raske mängida, said Võhma harrastusnäitlejad sellega hästi hakkama.
«Peter Wüthrich sobis igati Püve Peetri rolli. Ta sulas näitetruppi sedavõrd hästi, et tundus, nagu oleks põline võhmalane,» rääkis Piilmann.

Lavastaja Olev Rass mängis Jalaka Jaani. Küla jutumoori Mare osas astus lavale osaühingu Eesti Valgus kunstnik Natalia Remmer, kes on pärit Kesk-Venemaalt ja samuti eesti keele ära õppinud.

Kaasa tegid veel linna esimene aukodanik Ants Kirikal, gümnaasiumi õppealajuhataja Luule Tiirmaa, kultuurimaja juhataja Riina Pakane ja teisedki võhmalased. Lavapiltide vaheldumise ajal mängisid rahvamuusikud akordionit.

Abilinnapea Aare Järviku ütlemist mööda on näiteringi tegevuse algus tõsine ja kauaoodatud sündmus Võhma kultuurielus. «Mõneti sümboolne, et avaetenduseks valiti Viljandimaalt võrsunud kirjaniku August Kitzbergi üks populaarsemaid näidendeid. Kindlast tasub seda mängida ka teistes paikades nii rahvamajades kui ka vabas õhus.»

Abilinnapea ja linnapea Avo Põder kinkisid näiteringile pärast esietendust tordi.