/nginx/o/2011/12/20/883594t1h1d5c.jpg)
Ettevõtja, turundaja ja tantsutreener Ines Karu-Salo, kes oma elu peamiselt Londoni ja Eesti vahel jagab, on ise samuti missivõistlustel osalenud ja seda just lapsepõlves.
Ines Karu-Salo minimissindusest: olen rahul, et taolised konkursid ära proovisin
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Sellised võistlused on populaarsed nii meil kui ka mujal maailmas, kuid muidugi leidub nii pooldajaid kui ka vastaseid,» ütles Ines Buduaarile. «Olin vist umbes 11-aastane, kui ise esimest korda spordilaagris missivõistlusest osa võtsin. Meenuvad ajad, mil mul läks väga hästi ning muidugi ka ajad, mil lihtsalt ei vedanud. Aga kokkuvõttes olen igati rahul, et just nooremas eas taolised konkursid ära proovisin, sest tänu sellele sain palju esinemiskogemust ja enesekindlust. Ja mis kõige olulisem – ühel hetkel sai mul missivõistlustel osalemisest isu täis, ilmselt lihtsalt kasvasin neist välja, sest nägin, et elus on minu arvates palju olulisemaid asju.»
Ines näeb tõepoolest ka praegu imekaunis ning särav välja ning see ei jää märkamatuks ka teistele.
«Vanemas eas pakuti mulle isegi võimalust Eestit ühele missikonkursile esindama minna, kuid selleks ajaks ei sümpatiseerinud missivõistlused mulle enam, sest soovisin oma «mina» mujal ja muud moodi väljendada. Kõigest sellest tulenevalt leian, et tõelised talendivõistlused, kus tuleb lapsena end proovile panna, olid mingil määral õpetlikud ja kasulikud. Muidugi ei tohiks vanemad selliseid konkursse lapsele peale suruda – see peab tulema lapse vabast soovist. Ning kindlasti tuleb last toetada, et ta aru saaks, et see on siiski põnev mäng ning et oluline on osavõtt ehk kogemus, mitte võit,» rääkis Ines.