Vanad torisejad laulsid linti «Julge laulu»
/nginx/o/2020/02/06/12918955t1h9b97.png)
17. aprill 2008, 21:15
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2008/03/02/23377t1h77ad.jpg)
Seekordses Kanal 2 lustakas tõsielusarjas «Vanad torisejad» salvestasid vanahärrad oma versiooni Ivo Linna «Julgest laulust» ning seadsid lilli südamedaamile.
Ebamusikaalsus üllatas
Esmalt oli vanahärrade ülesandeks linti laulda moodne lugu.
Henno teatas, et oli alguses sada protsenti asja vastu ning Teet arvas, et enne peab ikka liiter konjakit sees olema, kui kaasa laulad.
Kõik torisejad olid veendunud, et vanasti oli muusika ilusam. Nende lemmikud on näiteks Artur Rinne, Georg Ots ja Mati Nuude.
Ennu ajab ingliskeelne kräunumine närvi ja ta ei mõista, miks ei laulda rohkem emakeeles.
Torisejad otsustasid pärast pingelist valimist linti laulda Ivo Linna esituses tuntud «Julge laulu».
«Kurat, see on hullem, kui Vene sõjaväes teenimine,» ütles Teet laulmise kohta.
«Mind üldiselt ehmatas meie seltskonna ebamusikaalsus,» teatas Enn ning keeldus kaasa laulmast.
Herbert arvas, et valitud laulul oli raske viis ja sõnad ei olnud riimis nootide vahetusega.
Peeter kinnitas, et tema pole laulumees, sest ei pea üldse viisi.
Muusikaprodutsent Vahur Valgmaa ütles kokkuvõtteks, et laul käis härradele natuke üle jõu. Nad oleks pidanud valima kergema laulu või rohkem trenni tegema.
Popimaks osutus alpikann
Järgmiseks suundusid härrad lillepoodi, kus panid oma tahtmise järgi kokku lillekimbu.
Torisejad meenutasid, et vanasti polnud lilli eriti saada. Oli tulpe, alpikanne ning haruharva leidus mõni roos.
Enn ütles, et kingib ikka potilille, mitte mingeid laipu. Peeter arvas seevastu, et kingitakse ikka lõikelilli ning potililled viiakse matustele.
Herberti arvates kingitakse valgeid roose sellele, kellega armastus otsa saanud.
Peeter vaidles vastu floristile, kes soovitas tulpe kinkida vähemalt paarkümmend. Toriseja arvates oleks maksimaalseks arvuks kümme, sest muidu ei tule lille ilu välja.
Ennul ja Teedul tuli sama mõte, mõlemad tegid oma seade alpikannidest.
Floristi sõnul oli torisejate lähenemine konkreetne ning keegi ei rikkunud lilli.
Mingis mõttes olid lilleseaded vanamoelised, kuid see pidavatki tänapäeval moes olema.