40 aastat tagasi tekkis mõiste Stockholmi sündroom

40 aastat tagasi tekkis mõiste Stockholmi sündroom Foto: SCANPIX

Täpselt 40 aastat tagasi tekkis Rootsi Stockholmi pangas aset leidnud pantvangidraamas mõiste Stockholmi sündroom.

23. augustil 1973. aastal sisenes rootslane Jan-Erik Olsson sisenes Norrmalmi väljakul Kreditbankenisse ning võttis hõlma alt relva, edastab AFP.

Ta võttis neli pantvangi, nõudis kolme miljonit Rootsi krooni ning vanglas olnud Clark Olofssoni vabastamist.

Rootsi meedia edastas esmakordselt otseüleande sündmuskohalt. Rootsi võimud langetasid otsuse viia Olofsson panka Olssoni juurde, kes silmnähtavalt ähvardavalt käitus ning kõik pantvangid lubas maha lasta.

Pangas aga toimus samas ka midagi veel kummalisemat kui pantvangidraama. Sellest rääkisid hiljem nii politseinikud kui kurjategijad.

Pantvangid hakkasid Olssoniga ja ta kaaslasega sõbrustama ning edastasid, et tegelikult kardavad nad hoopis politseid.

«Ma usaldan Clarki ja ka seda teist meest. Meil on siin täitsa lõbus olla,» sõnas üks pantvangidest Kristin Enmark.

Jan-Erik Olsson on nüüd 72-aastane ja pensionil. Tema sõnul tegutsesid pantvangid tema huvides.

«Nad kaitsesid mind ning selle tõttu ei saanud politsei tulistada. Nad oleks võinud end peita alakorrusel olnud WC-sse, kuid nad ei teinud seda,» meenutas Olsson.

Kreditbankeni draama lõppes kuus päeva hiljem politseirünnakuga. Pangasaali lasti vett ja gaasi, kurjategijad andsid alla ning pantvangid vabastati.

Pantvangis olnud külastasid hiljem trellide taha saadetuid.

Sellest pantvangide kummalisest käitumisest sai alguse mõiste Stockholmi sündroom. See juurdus psühholoogias ning kirjeldab olukorda, kus röövitud või pantvangi võetud kiinduvad oma röövijasse või pantvangis hoidjasse.  

Psühholoogide sõnul võib surmahirmus olev inimene kiinduda ainsasse isikusse, kelle ta tunneb olevat temast hetkel tugevama ning selleks võib olla isegi relvaga vehkiv kurjategija.

Kristin Enmark ütles hiljem, et pantvangis olemine muutis tema maailmapilti ja väärtusi täielikult.

Teine pantvang Sven Safström sõnas, et ta tundis alati head meelt, kui üks kurjategijatest talle tähelepanu pööras. Ta oli liigutatud ka lubadusest, et teda ei lasta enne maha, kui ta on end purju joonud.

Rootsi pangaröövel Jan-Erik Olsson vabanes vanglast 1980. aastal. Hiljem töötas ta automüüjana ja kolis Taisse, kus abiellus kohaliku naisega.

Ta on mitmel korral öelnud, et hoolimata inimeste pantvangi võtmisest ei oleks ta neid kunagi vigastanud.