/nginx/o/2013/08/22/1985198t1hab6c.jpg)
Jooksuentusiastid kulutavad suuri summasid tänapäevastele jooksujalatsitele, kuna need aitavad paremini joosta ja kaitsevad vigastuste eest.
Kas on vaja jooksujalatseid? Uuring näitas, et inimjalad on sama painduvad kui inimahvidel
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Hiljuti tehtud uuring aga näitas, et sellised jalatsid ei pruugi tegelikult vajalikud olla, kirjutab Daily Mail.
Teadlaste uuring näitas, et inimjalg on tuhandete aastate jooksul olnud samasugune ning üsna sarnane inimahvide omaga. Nagu teada, on inimahvidel väga painduvad ja vastupidavad jalalabad ning ahvid ei kanna jalatseid.
Inimahvidel on jalalaba keskosa samuti painduv ning puutub maapinnaga kokku. Siiani on arvatud, et inimjalg oma kõrge jalavõlviga on mõeldud eelkõige kõndimiseks ning ei ole nii painduv.
Selle tõttu on loodud terve spordijalatsite tööstus. Need jalatsid peaksid jalgu jooksmisel toetama ja kaitsma.
Briti Liverpooli ülikooli antropoloogi Robin Huw Cromptoni sõnul näitas uuring, et inimeste jalalaba on seniarvatust märgatavalt painduvam.
Teadlastemeeskond uuris 25 000 vabatahtliku katsealuste poolt tehtud sammu väga tundliku kattega jooksulindil uurimaks, kuidas inimjalg töötab ning kuidas evolutsiooni käigus arenenud on.
Uuring näitas, et kaks kolmandikku katsealustest surus joostes pinnale ka jala keskosa. Tavapäraselt peetakse seda aga mõne haiguse nagu artriit või diabeet tunnuseks. Need haigused muudavad jalaluude struktuuri.
«Meie kaugetel inimahvidest esivanemate jalgadel tekkis suur liikuvus juba puudel elades, hiljem tuldi puu otsast alla maapinnale, kus liiguti veelgi kiiremini. Samas aga ei olnud meie esivanemate jalad ikkagi nii sobivad maapinna jaoks nagu hobustel, jänestel ja koertel. Kuid siiski saavutati suurem liikuvus ning jalad adapteerusid erinevate pinnastega,» selgitas Liverpooli ülikooli teadlane Karl Bates.