USAs Boca Ratonis asuva Atlantic ülikooli teadlased rekonstrueerisid arvuti abil neandertallase kõri ja häälepaelad ning häälitsuse.
Teadlased rekonstrueerisid neandertallase häälitsuse
Teadlased võtsid aluseks neandertallaste kolju ehituse ning lisasid sinna juurde andmed, kuidas inimese hääl tekib, kirjutab LiveScinece.com.
«Esimest korda üle 30 000 aasta saime arvutisimulatsiooni abil kuulda väljasurnud neandertallaste häält,» sõnas antropoloog Robert McCarthy.
McCarthy jätkas, et neandertallase suhu pandi vokaal e.
«Võtsime aluseks vokaali e. Neandertallaste kolju ehitus lubab oletada, et nende häälitused olid tänapäeva inimeste kõnega võrreldes väga primitiivsed,» lausus uurija.
Antropoloogi arvates ei võimaldanud kõri ja suu ehitus neandertallastel rakendada keelelisi nüansse.
«Nende häälitsustes puudusid nüansid, nagu need on omased tänapäeva keelele,» nentis McCarthy.
Washingtoni ülikooli antropoloog Erik Trinkause arvates kasutasid neandertallased siiski primitiivset kõnet.
«Kolju ja suu anatoomia on tähtis, kuid veel tähtsam on see, milline oli aju areng ja kuidas see kõne kontrollis,» selgitas teadlane.
Möödunud aastal avastasid teadlased, et nii neandertallastel kui ka pärisinimestel on olemas geen FOXP2, mida seostatakse kõne arenguga.
Teadlased siiski kahtlevad neandertallaste artikuleeritud kõne oskuses. Nende anatoomia ei kinnita ega ka lükka ümber, et nad oleksid suutnud suhtlemisel häälitsemise asemel kõne kasutada.
Neandertali inimene (Homo neanderthalensis) oli Euraasia esimene ajalooline inimene, kes elas 390 000 – 25 000 aastat tagasi. Elukohaks olid peamiselt koopad, valmistas tööriistu, kasutas tuld, jahtis loomi ja mattis surnuid.
Hilised neandertallased elasid viimasel jääajal ja olid kohastunud karmi kliimaga. Niinimetatud klassikaline neandertallane elas 70 000 – 35 000 aastat tagasi, oli lühike ja jässakas.
Neandertallased surid välja umbes 30 000 – 28 000 aastat tagasi. Nende viimased esindajad elasid tänapäeva Hispaania aladel.