/nginx/o/2013/08/15/1969726t1hbb69.jpg)
Inimahve ei saa küll võrrelda USA imeujuja Michael Phelpsiga, kuid teadlased avastasid, et šimpansid ja orangutanid teevad ujudes sünkroonseid liigutusi nagu inimesed.
Video: inimahvid oskavad rinnuli ujuda
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Teadlased filmisid kahte vangistuses elavat ahvi, kes kasutasid vee edasi liikumiseks rinnuli ujumise võtteid, kirjutab Daily Mail.
Enamik maismaaloomi ujub instinktiivselt lihtsalt sulistades.
Teadlaste sõnul võib ahvide ja inimeste sarnane ujumisviis tuleneb sellest, et mõlemal liigil olid kunagi ühised esivanemad.
Teadlased uurisid šimpansi nimega Cooper Missouris ühes basseinis. Nende sõnul ahv mitte ainult ei nautinud ujumist, vaid ka sukeldumist põhja, kust ta käisid seal olevaid asju üles toomas.
«See oli üsna üllatav käitumine looma kohta, kelle kohta arvatakse, et ta kardab vett,» selgitas Lõuna-Aafrika Vabariigi Witwatersrandi ülikooli teadlane Renato Bender.
Suryia nimelise orangutani ujumist filmiti Lõuna-Carolina eraloomaaias, kus ta ujus 12 meetrit.
Teadlaste sõnul kasutasid mõlemad loomad ka jalgu selliselt, mida inimeste ujumises kutsutakse konnajalgadelöögiks.
Mõlema ahvi ujumisstiil siiski varieerus.
Teadlased rõhutasid, et kui niinimetatud koeraujumine on instinktiivne, siis rinnuliujumist tuleb õppida. Ahvid aga näivad seda oskavat ka instinktiivselt või on seda õppinud.
Inimeste ja inimahvide eellastel kadus ujumisinstinkt ning neil arenes oskus ületada veekogusid teisel viisil nagu näiteks looduslikke abivahendeid kasutades.
«Inimahvide ujumisoskust ei ole eriti uuritud. Selle tõttu ei teata eriti, kuidas nad vees käituvad,» selgitas sakslases teadlane Nicole Bender.
Ta lisas, et on olemas ka teisi ahve, kelle ujumise kohta on andmeid, kuid Cooper ja Suryia on ainsad, keda on jälgitud ja filmitud.