/nginx/o/2013/08/14/1967976t1hb77b.jpg)
Järjekorras teine Tartu Muusikanädal tõi kokku hulga muusika ja linnaruumisõpru, kes nädalavahetuseks terve vanalinna värske õhustikuga täitsid. Kolmel päeval esines linna erinevates lokaalides, parkides ja klubides kokku 23 artisti, kelle hulgas leidus mõningaid soome ja läti muusikuid. Mitte ainult muusikuid, vaid teatud mõttes elustiili kandjaid, kes oma-aja st 70ndate vaibi külalistele edasi andsid.
Äärmiselt lastesõbralik Muusikanädal algas neljapäeval 8. augustil Tartu Loomemajanduskeskuse edaspidi LMK pargis, mille pargiala on värskelt Tartu Loodusmaja uue ning futuristliku hoonega taastatud.
Lapsed pargis ja lasteaias – lapsed igal pool. Vahva mulje jättis reedene Tallinn Daggersi esinemine LMK pargis, kelle etteaste taustal hullasid mäe nõlval aedikus jooksvad lasteaialapsed. Kogu pujant jättis mulje, justkui oleks mingisse G. Durrelli naturalislikku muinasjuttu sattunud, kus aeg seisab, kuid lapsed selles ikkagi liiguvad. Nii pargis kui lasteaias käis kõva rokkimine.
Sündmused leidsid aset üle linna kuues erinevas kohas, mille trumbiks oli vaieldamatult LMK vast avatud pargiala. Pilkupüüdva klassikalise bändi kohustusliku visiitkaardi jättis ansambel Phlox, kes tuli kohale, “nagu üks õige ansambel” 80ndate lõpust pärit kollase Ford Transitiga – olles eelnevalt läbi mõelnud bandi turundusstrateegia. Phlox - esikapotil kui külgedel.
Tartu Muusikanädal ei pakkunud ainult muusikaelamusi, vaid meeltele vajalikku terviklikku ansablit, mille täielikku sisu külastaja kavast lugeda ei saanud. Pigem oli see ridadevaheline info. See osakeste ja nüansside liikumine oli linnaruumis – tuli vaid õigest kohast kinni võtta või õiges kohas pikemalt seista, et kogu maailm sinust Kafkalikult mööduks. Alati ei pea reisima.
Üldistavalt võib festivali kokku võtta Billy Strange'ile omase rahvaliku pealkirjaga “Ära mõtle kaks korda, see sobib küll”. Seekordne TMN oli tõepoolest otseses mõttes Ladna nädal. Põhisündmused leidsid aset vanas Vilde majas, kus asus varasemalt klubi Kink Konk ja Plink Plonk.
Kolmel laval ja kahel korrusel esines kokku pea 15 artisti, kellest meeldejäävaimad olid Black Lizard (Fin), Badass Yuki (Est) ja Faun Racket (Est). Neist esimene must sisalik kandis endas San Francisco psühhedeelia autentseimat tänapäevast näidet, surfates Jesus and The Mary Chain'i, Spacemen 3 ja Moon Duo lainetel.
Mitte ainult muusika ja sound polnud sellel bändil paigas, vaid sellega kaasnev imidž. Soengud, riietus ja koni-hambus lahedus. Kui trummaril on ikka 60ndate Beach Boys'ilik pott peas, siis peab bändi sisekliimas ikka kõik paigas olema.
Badass Yuki esiemehe Mart Avi filosoofilis-antropoloogilses esitluses “Cracker Jack”i ja “Fiji”t kuulates võisid tajuda Eesti väiksust, kuid siinsete artistide suurust globaalses kontekstis. Sulgedes silmad ja vaadates korraks tagasi muusikanädala esinejatele, tekitas ainsana kananaha just Badass Yuki.
Seda bändi peab lihtsalt iga post-pungi austaja kuulama, vastasel juhul pole mõtet edasi rääkida. Kui tead The Falli, siis on Badass Yuki selle legendi tänapäevase kultuuripildi varjutatud peegelpilt – kuigi, nende kahe muusikal ja stiill pole palju ühist.
Tartu Muusikanädala kogumiku saad tasuta alla laadida siit http://tartumuusika.ee/lood/