Eesti Muusikaauhinnad 2020

Teadlased: elevantide eellased elasid vees

Elevantide eellased Moeritheriumid

FOTO: elephant.se

Suurbritannia Oxfordi ülikooli teadlaste sõnul elasid elevantide eellased vees, meenutades oma eluviisilt  tänapäeva jõehobusid.

Teadlased uurisid 37 miljonit aastat tagasi elanud tänapäeva elevantide primitiivsete eellaste fossiilseid jäänuseid, kirjutab Sciencedaily.com.

«Uurisime kahte liiki varajasi elevante, Moeritherium`i ja Barytherium`i. Nende elupiirkond asus tänapäeva Egiptuse Fayumi kõrbe aladel. Tol ajal oli see aga soine piirkond,» selgitasid uurijad.

Teadlased analüüsisid nende kahe liigi fossiilsete hammaste emaililt saadud isotoope.

«Tänapäeva elevantide geneetiline uurimine näitas, et neil võib olla esivanemaid, kes elasid vesises keskkonnas. Geneetiliselt on elevandid sarnased näiteks meriõhvadega. Tahtsime Moeritherium`i ja Barytherium`i uuringutest leida kinnitust, kas need kaks liiki võisid olla tänapäeva elevantide eellased,»lausus Alexander Liu.

Ta lisas, et kuna varajaste elevantide skelette on väga vähe leitud, siis tuli piirduda hambafossiilide keemilise koostise uurimisega.

Teadlastemeeskond eesotsas Liuga analüüsis elevantide eellaste hambaemailis leiduvaid süsiniku ja hapniku isotoope.

«Süsiniku isotoobid andsid vihjeid nende loomade menüü kohta. Hapniku isotoobid aga näitavad, millises keskkonnas loomad elasid. Moeritherium`i hamba uurimine näitas, et see loom elas vesises keskkonnas ning toitus sealsetest taimedest. Barytherium`i suhtes on natuke kahtlusi, mis nõuavad edasist uuringut,» lausus Liu.

Teadlastemeeskonna sõnul kinnitas hammaste uurimine, et tänapäeva elevantidel olid eellased, kes armastasid niisket ja vesist keskkonda.

«Nad veetsid suurema osa oma elust vees,» nentisid teadlased.

Teadlasterühma juhi sõnul on nende järgmiseks sammuks uurida, millal elevantide eellastest said maismaaloomad.