Pärnumaa suvilakooperatiivis suviti elav Asta (50) sai hirmuäratava kogemuse! Tema aed lausa kubises mustasilmsetest lastest, vahendab Avanejad.
Mustasilmsed lapsed ründavad Pärnumaal sõstrapõõsaid
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Talveperioodil Tallinnas Lasnamäel elav Asta on koos nüüdseks lahutatud mehega ehitanud omale imekauni suvepesa. Võib julgelt väita, et Asta majake ja selle aed on üks suvilakooperatiivi "Rodrom" ilusamaid pärle.
Naisele endale meeldib pärast sauna istuda aiatoolil ning lülitada sisse Select kataloogist ostetud häälpilt purskkaevust, mis küll ise vett ei purska, kuid sellist häält teeb küll. "Imelised õhtud!" ohkab Asta.
Aga nüüd juhtumise juurde
Arbuusiga näkku
"Pidin oma suvilast kolmeks nädalaks linna minema. Mu sõbranna Virve oli haiglasse sattunud. Ta oli Jaama turul palunud, et müüja talle arbuusi viskaks. Müüja va loll võttis sõna-sõnalt ja viskaski. Arbuusiga otse näkku saanud Virve viidi haiglasse, kus ta alles kaks päeva hiljem meelemärkusele tuli. Siis saadeti ta kodusele ravile ja ma läksin teda põetama. Kolm nädalat hiljem otsustasin, et toon sõbranna enda suvilasse kosuma," meenutab Asta.
Naised saabusid suvilakooperatiivi juulikuise kuumalaine ajal ning punased ja mustad sõstrad hakkasid Asta aias parajasti tooni võtma. "Ma tegin saunas tule üles ja tõin külapoest meile kaks õlut. Oi kui mõnus oli! Tahtsime saunaõlledele midagi peale haugata ja avastasin, et olin enne lahkumist unustanud vannitäie soolakurke lauale. Neile oli paks valge hallitus peale tõmmanud, kuid pesin selle maha ja all olid head krehvtised kurgid," räägib suvitaja.
Sõda mustasilmsetega!
Naised sõid kurke, kuulasid purskkaevu sulinat ja siis märkas Virve midagi imelikku. "Kuule seal punasesõstra põõsas on keegi," oli Virve sosistanud. Asta ei näinud esialgu midagi, kuid julge Virve hiilis juba põõsa poole. "Siis äkki nägin ka mina! Terve põõsas oli täis mustasilmseid lapsi, kes hambad irevil valmistusid Virve kallale hüppama!" räägib Asta siiani õudusvärinaid tundes.
"Haarasin korraliku põllukivi ja saatsin selle elajate suunas. Kahjuks kummardus Virve just sel hetkel põõsa poole. Karjusin küll, et hoidku eest, aga tema jõudis ainult näo kivi poole pöörata."
Nii sai Virve raske põllukiviga otse näkku ja jäi liikumatult maha lebama. "Virve juba tunneb seda näkku saamise asja, ma tema pärast väga ei muretsenud. Võtsin hoopis uued kivid kätte ja hiilisin teiste sõstrapõõsaste juurde. Sa vana räntsraibe, neid oli igas põõsas!" imestab Asta.
Vapper naine loopis kõiki mustasilmsete lastega nakatunud sõstrapõõsaid kividega kuni õhk oli kahtlastest olenditest puhas.
"Kahjuks olid sõjaga ka kõik sõstrad maha kukkunud. Nii jääb sel aastal liköör tegemata," kurvastab Asta.
Naine imeti energiast tühjaks!
Virve ei saanud Avanejatele kahjuks lugu kinnitada, sest ta ei mäleta juhtunust midagi. Tegelikult on tema mälust kadunud viimased 40 aastat ning Virve käituvat sõbranna sõnul nagu 12-aastane tüdruk. "Mängib õues keksu, on omale punase kaelaräti külge sidunud ning laulab pioneerilaulu "Meie vahvad kosmonaudid oleme"," kirjeldab Asta.
Naine on kindel, et mälukaotuse tekitasid Virvele mustasilmsed lapsed. "Ma nägin ja tunnetasin kuidas need sõstra..., vabandust, mustasilmsed lapsed temast hinge välja imesid. Hea, et vahele sain!"
Nüüd on Asta leidnud uue elatusallika. "Ma müün kohaliku lehekuulutuse kaudu mustasilmsete laste vastaseid põllukive, neid (kive) mul siin aias küllaga! Kõik ümberkaudsed kooperatiivid ostavad rõõmuga ja mis mul muret, hakkaja pioneer viib kivid ise kohale," rõõmustab naine. "Eks vanainimesi peab aitama!"
Kas sina oled sel suvel näinud oma marjapõõsaste kallal mustasilmseid lapsi?