Neandertallased õpetasid nüüdisinimestele luust tööriistade valmistamist?

Neandertallaste luust tööriistad Foto: SCANPIX

Teadlaste sõnul valmistasid neandertallased Euroopas esimestena luust tööriistu ning selle tõttu võib esitada hüpoteesi, et nad õpetasid nende valmistamist ka nüüdisinimestele.

Neandertallased elasid Euroopa, Lähis-Ida ja Lääne-Aasia aladel ning olid nüüdisinimestega suguluses, edastab Live Science.

See inimliik suri välja 30 000  - 40 000 aastat tagasi kui nüüdisinimesed liikusid maailma kõikidele aladele.

Neandertallased valmistasid mitmesuguseid esemeid. Teadlased on seni vaielnud, et kumb inimliik teineteise käest millegi tegemist õppis ning millised oskused olid neandertallastel enne nüüdisinimeste saabumist.

«Diskussiooni teemaks on olnud, et kui erinevad olid neandertallaste oskused nüüdisinimeste oskustest,» sõnas Saksamaa Max Plancki evolutsiooniantropoloogia  instituudi teadur Shannon McPherron.

McPherron ja ta kolleegid leidsid, et neandertallased valmistasid teatud liiki luust tööriistu. Samasuguseid valmistasid hiljem ka nüüdisinimesed. Tegemist on tööriistadega, mille vanus on 51 000 aastat, mis on Euroopas vanimad ning mis valmistati enne nüüdisinimeste saabumist.

Neid luust tööriistu tuntakse kui lissoirs (puhastuskivid). Teadlased leidsid selliste tööriistade jäänuseid Edela-Prantsusmaalt Abri Peyronyst  kahest kunagisest neandertallaste elukohast.

Tööriistadel oli märke, et neid on kasutatud millegi pehme, näiteks loomanaha puhastamiseks.

«Need leiud näitasid, et leidsime neandertallaste tegevuses uue aspekti,» sõnas teadlane.

On leitud, et neandertallaste luust tööriistad sarnanevad nende poolt valmistatud kivist tööriistadega.

«Nüüdisinimesed valmistasid erineva kuju, suuruse ja kasutamisvõimalustega tööriistu. Nüüd saime kinnituse, et sama võisid teha ka neandertallased. Nad võtsid looma roide ning asusid sellest tööriista tegema,» lausus McPherron.

Nüüdisinimesed võtsid 40 000 aastat tagasi kasutusele loomanaha puhastamise tööriista, mis on oma kujult ka tänapäeval samasugune.

 «Leid paljastas, et neandertallased mõistsid, et luudest saab valmistada väga erinevaid asju. Neandertallased ja nüüdisinimesed ei erinenud oma oskustelt. Paljud teadlased on arvanud, et just luust tööriistad eristavad neandertallasi ja nüüdisinimesi, kuid see ei ole nii,» sõnas McPherron.

Ta hoiatas, et nende leid ei tähenda, nagu oleksid neandertallased esimesed, kes luust tööriistu tegid.

«Aafrikast on leitud väga vanu ja arenenud luust tööriistu. Neandertallased olid lihtsalt Euroopas esimesed, kes neid valmistasid,» sõnas McPherron.

Samas jääb ebaselgeks, kas neandertallased õppisid lissoirs ´de valmistamist nüüdisinimestelt või mõtlesid need ise välja. Või oli asi vastupidi – neid valmistasid esmalt neandertallased, kes õpetasid nende tegemist nüüdisinimestele.

«Meie leid on 51 000 aastat vana, mis tähendab seda, et nüüdisinimesi ei olnud veel Euroopas. Samas on see aga ajaliselt siiski nende saabumise lähedal. Edaspidi peaksime otsima veel vanemaid luust tööriistu, et saada sellele küsimusele kindel vastus. Vanemad leiud paljastaksid, kas neandertallased olid pikemat aega selliseid tööriistu valmistanud,» sõnas McPherron.

Ta lisas, et nüüdsed leiud on asitõendid, et neandertallased leiutasid tööriistu ja jätsid inimkultuuri sellega jälje.