Päevatoimetaja:
Katrin Lust
(+372) 56681734

Hansapäevadel vallutavad Pärnu rüütlid ja talupojad

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy

Täna alanud Pärnu hansapäevad panevad senisest enam rõhku vaimsusele ja eri elustiilide esindajate tutvustamisele.


Hansapäevade projektijuhi Ulla Lehtsaare sõnul on kokku pandud väga eriilmeline programm, kus näiteks kiviaja külas võib näha odraleiva küpsetamist või saada osa jalameeste rüütliturniirist.



"Mul tulevad külmavärinad peale, kui mõtlen, et mehed panevadki väga rasked rõngassärgid selga ja kõik turvised peale ning võtavad originaalmõõgad kätte," rääkis Lehtsaar.



"Seal näeb sellist tulihingelist rüütlielu, kus mehed elavad ja võitlevad kui muiste," kinnitas ta. "Ükski aasta varem ei ole nii suurt huvi olnud jalameeste turniiri vastu, seda nii osalejate kui publiku poole pealt."



Muinasaega esindavad klubid Kalevite Kange Rahvas ja Tarbatu tutvustavad rahvale muinasaegset eluolu, pakuvad ajastule iseloomulikke toite ja õpetavad käsitööhuvilisi.



Magnetiks inimene


Kolmel päeval on peale muinasküla avatud keskaegne küla, hansalava ja pärimusküla, mille eesmärk on esile tõsta Pärnut ja Pärnumaad.



"Pärnu linn on ära tundnud ühe võimaluse oma linna väärtustada, see on meie linna eesõigus hansapäevi korraldada, teised ei saa sellega hiilata," lausus Lehtsaar.



Keskaja küla kujutab endast omalaadset rollimängu, kus Pärnu linnamüüri taga elavad eestlastest talupojad saavad tunda tõelist külaelu töö ja pidutsemisega.



Lehtsaare arvates on tänavuste Pärnu linna rahastatavate hansapäevade magnetiks inimene. "Me ei ole varem ühelgi aastal näinud nii paljusid vaimsuse ja elustiilide esindajaid," rääkis Lehtsaar nädalavahetusel linna vallutavatest hansapäevadest.



Projektijuhi sõnutsi pakub üritus inimestele väga palju mänguvõimalust. "Tulge ja mängime!" innustas ta. "Meil on oma kultuur, miks me peame viljelema mingit pseudokultuuri."



Et 2010. aastal toimuvad rahvusvahelised hansapäevad Pärnus, võib tänavusi pidada omamoodi peaprooviks. Hansapäevade projektijuhi ütlust mööda ei ole see aga peamine. "Võime seda kõike nii võtta, aga tegelikult läheb elu linnas edasi ka pärast 2010. aastat," sõnas Lehtsaar.



Rohkelt publikut


Lehtsaar tähendas, et hansalinnad teevad tihedat koostööd. "Meie eesmärk pole see, et tulge Pärnusse, Viljandisse või Tartusse, vaid tulge Eestisse," ütles Lehtsaar.



Kogu programmi ja ürituse toimumise eest kannab hoolt kümneliikmeline meeskond, kes juba sügisest on ideid genereerinud. "Põhimõtteliselt võib kõiki neid nimetada vabatahtlikeks, sest see on üritus, mida ei saa sunniga teha," mõtiskles projektijuht.



Ürituse vastu oodatakse niisama suurt publikuhuvi kui eelmisel aastal, kui kahe päeva jooksul külastas hansapäevi 15 000 inimest. "Loodan, et me ei pea ka sel aastal pettuma," avaldas Lehtsaar lootust.

Märksõnad

Tagasi üles