21. juuni blogi: laulupeotuld viivad edasi Lennutaat ja Lendav Hollandlanõ

Hanneli Rudi
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Haabjate meister ja tuletoojate juhendaja Jaan Keerdo (tüüris).
Haabjate meister ja tuletoojate juhendaja Jaan Keerdo (tüüris). Foto: Väino Pool
Tänaseks on laulupeotuli liikunud alates Tartust juba ligikaudu 230 km ning nüüd liigub see edasi haabjate Lennutaadi,  Lendav Hollandlanõse, Lumõvalli ja Laulupeolatsõkõ Romiga.

Laulupeorõõm särab silmades

Tänaseks on laulupeotuli liikunud alates Tartust juba ligikaudu 230 km. Esimene päev haabjatega liikudes on tuletoojatel nüüd seljataga. Haabjasõitjaid saadab tänagi suurepärane ilm. Tuletoojate mees-ja naiskonna meeleolud on ülevad ning lõunapausil tehti spontaanne puhkepeatus Mähmal.

Perenaine Rutt Kaasik lubas ootamatud külalised lahkelt oma õuele ning kostitas kohvi ja angerjatega. Vastutasuks jätsime talle killukese laulupeotuld ning ühises rütmis jätkus teekond mööda Tänassilma jõge Tusti sillani, hinges tõeline hardus rõõmutulukesest, mida laulupeotule külaskäik inimeste südametes läidab.

Tustile aga oli kogunenud palju innukaid tuletervitajaid Allan Jakobsoni eestvedamisel. Tuletoojaid olid väga oodatud ning neid tervitati tantsu, laulu ja kingitustega. Saadeti Tallinnassegi sõna, et Viiratsi rahvas ootab juba kannatamatult suurt laulupidu. Õhtuks jõuavad usinad sõudjad Kuudekülla.

Laulupeolatsõkõ Romi

Haabjaid, millega tuli alates Oiust edasi liigub, on kokku viis ning haabjameistrid Jaan Keerdo ning Vahur Lokk sõidavad tuletoojatega kaasa. Iga haabjas kannab oma saamisloost tuletatud nime ning omab vahvat sünnilugu. Jaani haabjad on Lennutaat, Lendav Hollandlanõ, Lumõvall ning kõige noorukesem, alles paar nädalat tagasi veele saanud Laulupeolatsõkõ Romi. Viimase hella hoole alla on usaldatud ka meie laulupeotule latern. Vahur kutsub oma haabjat hellitavalt Tõrvatud Välguks.

Haabja meisterdamine on suur kunst ning pikemaajaline tegemine. Jaani sõnul tuleb esiteks leida sobiv haabjapuu, mis peab olema õiges mõõdus haab või ka pärn. Haabja valmimine on 60, 70 päeva töö. Kui haabjapuu on seest õõnestatud, algab huvitav protseduur - valmiva haabja külgedele süüdatakse lõkked ning puu sisse kallatakse vett, nõnda voolitakse haabjale sobilik kuju.

Eduka haabjasõidu aluseks on hea tagumiku tunnetus, väidab Jaan, kes garanteeris ka, et juhendamist järgides ja tema valmistatud haabjatega ümberminemist juhtuda ei saa.

Suur samm tuleteele

Meeskonna kapten Sten Weidebaum ütles, et suurelt turvaliselt kalepurjekalt ning viikingipaadilt on tulemeeskonna haabjatesse astumine nagu reisi jätkamine pähklikoorel. «Viikingipaadilt haabjale - see on väike samm inimkonnale, kuid suur tuleteele!»

Esimese haabjapäeva Oiult Tänassilmale sõitis kanuu peal kaasa ka Viiratsi vallavanem Väino Luik, kes kale kapten Marko Vaheri sõnul on maailma kõige vahvam vallavanem. «Kõik, mida vaja, saab selle mehe abiga tehtud,» kiitis ta.

Kapten Marko on muuseas olnud tuletoojaid toitlustanud ja öömaja pakkunud Kalmetu põhikooli õpilane, kellel õnnestus enda sõnul omal ajal kool lõpetada mitterahuldava käitumishindega. Seevastu Marko poeg Markus Vaher, keda tuletoojad on hellitavalt Väikseks Kapteniks kutsuma hakanud ning kes eile oma 10 juubelit tähistas, õpib sealsamas koolis väga eeskujulike hinnetega.

Haabjameeskonna esimese päeva muljed olid ilusad, samas nenditi, et tuli ette mitmeid tõkkeid. Kuni Viljandini tuleb meeskonnal sõuda ju Tänassilma jões vastuvool, kohati puhus ka tugev vastutuul. Seda tugevamalt tajusid tuletoojad inimeste toetust, kes kaldal ning Kärma ja Rebaste sillal tuletoojatele põllulilli viskasid ning lehvitasid.

Kohalik noor taluperemees Andero tuli tuletoojatele Kärma sillal vastu terve perega ning killuke laulupeotuld viidi ka oma kodutallu. Huvitava faktina tasub mainida sedagi, et Viiratsi vallas, Tänassilma jõe ääres paikneb ka kirjanik Viivi Luige kodu ning teos «Seitsmes rahukevad» kõneleb just sellest kandist.

Jaanipidu Tänassilmas

Õhtune pidu Tänassilma rahvamaja õuel kujunes taaskord südamlikuks. Vaatamata sellele, et Kuustes toimuv Seelikuküttide kontsert mõned vallaelanikud hoopis sinna tõmbas, oli kohal palju jaanipidulisi. Ekstra tuletulemise auks ehitati rahvamaja õuele uhke välilava.

Selle eest saame kiita traksi ja tubli põllumeest ja külavanemat Mait Siirust, kes muuhulgas Viiratsi kultuurielu eest hoolitseb. Mait leidis, et tule saabumine mööda Tänassilma jõge on suurepärane mõte. «Tänassilma jõgi on alakasutuses» sõnas ta ning rääkis oma plaanidest, mis tal seoses jõega lähiajal kavas.

Kohalik pere-ema, Kaheksakanna tantsija ning Kalmetu kooli vilistlaskammerkoori laulja Maiken Madim oli tule saabumisest Tänassilma tõeliselt vaimustuses ning elab meie teekonnale tulihingeliselt kaasa.

Tänassilma rahvast saabus Tartust tervitama ka tuletoojate naiskoor Emajõe Laulikud, kes tõid oma repertuaariga kuulajateni laulupeo ootust. Esinesid ka Viiratsi valla tantsurühmad ja koorid ning toredad kantritantsijad. Kui laulupeotuli magama viidi, jäid tuletoojad veel pikalt rahvamajja laulma, hinges suur ühislaulmise ootus kogu Eestimaa rahvaga.

Tuleteekonda vahendavad ja blogi täiendavad Liisa Ingver, Nele Nemvalts ja Karin Kanarik.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles