„X-meeste algus: Wolverine"
Osades: Hugh Jackman, Liv Shreiber, will.i.am, Ryan Reinolds
Lavastanud: Gavin Hood
1 tund ja 49 minutit
Hinnang: vaadatav
Kinos Mai 30. juunini kl 19. (Kino on suletud 22.-24. ja 29. juunil).
Peaaegu, aga mitte päris
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Sündmused saavad alguse ammu ammu kaugel Ameerikas. Peale oma kasuisa ja päris isa mõrva põgenevad eriliste võimetega vennad James (Hugh Jackman) ja Victor (Liv Shreiber) kodust, et üheskoos kogu maailma kurjusele vastu seista.
Üle sajandi tegutsevad nad sõduritena mitmes väiksemas ja suuremas relvastatud konfliktis, kuni satuvad Vietnamis kõrgema ohvitseri tapmise eest türmi. Sealt värbab nad oma teenistusse kolonel Stryker, kelle eluülesanne näib olevat mutantidest supersõduri loomine.
Peale mitut verist missiooni otsustab James sõjaväele selja keerata, mis sugugi ei meeldi tema psühhopaadiks muutunud vennale ja auahnele Strykerile. Vahendeid valimata üritavad nad Jamesile „reetmise" eest kätte maksta, muutes ta lõpuks terasküünega tapamasinaks nimega Wolverine.
Kui üheksa aastat tagasi linastus esimene X-meeste seiklus, siis hakati seda praktiliselt kohe pidama koomiksifilmide verstapostiks.
Tasemel lavastajatöö ja natuke tõsisem teemakäsitlus tõstsid linateose keskmisest meelelahutusest kõrgemale ning enam polnudki nahkkostüümides superkangelased pelgalt laste teema, vaid nende tegemised suurel ekraanil pakkusid järsku huvi ka vanemale publikule.
Sellest ajast on tänaseks palju vett merre voolanud, kuid inimeste ootused sarjale pole sugugi vähenenud. Pigem on need aastate jooksul isegi kasvanud, sest peale kolme osa midagi uut ja huvitavat välja mõelda on kindlasti kuratlikult raske. Vähemalt ei saa väita, et seda poleks üritatud.
Oscariga pärjatud lavastaja ja tunnustatud stsenarist, mitmed tuntud näitlejad eesotsas Hugh Jackmaniga ning emotsioonidest tulvil süžee peaks rahuldama ka kõige nõudlikumat maitset, kuid ometi jääb midagi ikkagi puudu.
Läbivaks jooneks olev draama jätab punnitatud mulje ning enamus kuulsate nimede rollisooritused on tõenäoliselt jäänud montaažiruumi põrandale.
Loomulikult saa ei kõigile ja kõigele alati piisavalt ekraaniaega jätkuda, kuid mingil määral võiks üritada ikkagi koherentsust säilitada.
Lõppkokkuvõttes pole „X-meeste algus: Wolverine" sugugi halb film, kuid erinevalt eelmistest osadest seda enam päris kõigile soovitada ei julgeks. Madina ja möllu austajatele on rahuldus garanteeritud, ülejäänud peavad ilma läbi ajama. Kahju, sest oleks saanud ka paremini.