/nginx/o/2009/06/19/196516t1h5153.jpg)
Täna jätkab laulupeotuli oma teekonda Viljandimaal Viiratsi vallas ja sõit jätkub hoopis teises rütmis ja meeleolus -- algab teekonna raskeim etapp haabjatel. Pootsmaniks Sten Weidebaum.
Eile liikus aga tuli Suislepast mööda Õhne jõge Võrtsjärvele ning õhtuks jõudsid Turm ja Paula imelise Valma Järveveere puhkekeskuse õuele.
TuleTulemise mees- ja naiskond asus Suislepast teele hilistel hommiktundidel, kui hämune hommik hakkas tasahilju päikseliseks muutuma. Turmi meeskonda oli taas lisandunud uusi sõudjaid Tartust ning sõudmine Õhnel läks ladusalt -- ikka lipuehtes Turm aerujõul ees libisemas ja Paula vaiksel mootoripodinal tema järel. Paula kapteni sõnul oli aerutajate liikumiskiirus pärivoolu sõudes 5,5 km/h.
Paula peal oli eile tõeline lastepäev, väikseid punastes peakatetes õhinal tuletoojaid oli terve parv. Kui Paula peal raadio ilmateate kuulamiseks enne keskpäevaseid uudiseid käima pandi ja sealt «Jaanipäevaks kõrgeks kasvab rohi» kostus, siis hõiskas küll hing rinnus kogu selle ilu pärast, mida Eestimaa ja tema rahvas koos teha suudavad.
Jõudsime pooleteise tunniga Võrtsjärvele ja võtsime suuna Arumetsa puhkeküla poole.
Arumetsal vinnati üles Turmi ja Paula mastid ning heisati purjed
Eestis leidub tõesti imelisi paiku ja üks neist on kindlasti Võrtsjärve kaldal asuv Arumetsa, varem ja Arromõtsaks nimetatu. Siit pärit kirjamees Nikolai Baturin olevat kohta ka Armumetsaks nimetanud.
Tegemist on paigaga, kuhu pole kunagi korralikku autoteed olnud ja ligipääs siia on vaid vee- või jääteed mööda. Tuletoojaid ootas aga selles muust maailmast eraldatud paigas lahke Arumetsa puhkeküla pererahvas.
Peremees Jaan Laur on siin üles kasvanud ning nüüd käib suviti Viljandist siia, et oma koduõuele rajatud puhkekompleksis külalisi vastu võtta. Perenaine Piia oli tuletoojatele valmistanud lausa kolmekäigulise lõunasöögi, kust ei puudunud ka firmaroog Arumetsa kotlet, mis on valmistatud latikast.
Arumetsa rannast Tondisaarele avaneva kauni vaate ajel on ilmselt sündinud ka siitkandi mehe Juhan Simmi laul «Oma saar». Nüüd on Arumetsast saanud koht, kus laulupeotule tõrvik paadisillal on põlenud.
Samal ajal, kui lapsed külakiigel kiikusid ja enamus reisiseltskonnast leiba luusse lasi, käis Paula ja Turmi peal tähtis töö -- mastide ülevinnamine ja viimaste ettevalmistuste tegemine purjede all sõiduks.
Ja siis algaski sõit õhtusesse peopaika Järveveere puhkekeskusesse. Võrtsjärv oli tuuline ja lainetus tugev. Purjed paisusid ja mõlema laeva meeskonna silmisse oli hetkega tulnud see eriline igat tuuleiili ja meremärki valvsalt jälgiv meremehe pilk. Loodusjõududega pole mõtet võidelda, nendega tuleb arvestada.
Purjetamine Võrtsjärvel
Turmi ehitajate Priidu ja Mardi jaoks oli eilne päev eriline, sest esimest korda oli ju Turmil puri peal ning meestel puudus praktiline kogemus, kuidas uus laev purjega käituma hakkab. «Iga alus on ju omamoodi ja raapurjega sõitmine on hoopis midagi muud kui modernse bermuudapurjega sõitmine,» rääkis Priit.
«Alguses oli tuul soodne, saime ilusti sõita, siis aga kui metsatuka varjust välja saime ja tuul pöördus, tuli tugev pagi peale.» Tuul oli sedavõrd tugev, et mehed ei suutnud enam mõrdade vahelt läbi sõita. «Ligi pool tundi rehvisime tuule käes purje,» kirjeldas Priit oma elamusi.
Raapurjekaga sõites jätkub keerulistes oludes tegevust 4-5 mehele. Eile tegid kogu töö ära Mart, Priit ja ka Toomas, kellel purjetamiskogemus olemas.
Kuid eilse meeskonnaga, kellest enamusel puudus purjetamise kogemus, jäi Priit väga rahule öeldes, et ka rasketes oludes saavad kõik, kes tahavad väga hästi hakkama. Ja kõnekäänd naine laevas, laev põhjas ei kehti tema arvates mitte mingil juhul!
Leelo Emajõe Laulikutest, kes viikingipaadis eile sõudjana kaasa tegi, kiitis meeskonda ja nende hakkamsaamist arhailise raapurjega ümberkäimisel. «Tõenäoliselt sellised hetked elus ei kordu. Laulupeotuli annab teed ja on eesmärk, aga kõik see ülejäänu kokku on üks tõeliselt vahva meeskonnatunnetus, kus on juhid, üheshingamine, ühine rütm ja ühine laul. Selles tiimis on imetore olla ja õnneks saan ma seda veel ka homme kogeda,» rääkis Leelo.
Nii jõutigi väikese hilinemisega õhtuks Paula slepis Valma randa, kus laulupeotuld ootav rahvahulk peoga juba algust oli teinud. Laulsime Antsu eestvõttel TuleTulemise laulu, kuhu taas uued paigad ja inimesed sisse kirjutatud olid.
Tuletoojaid ootas puhkekeskuses kuum angerjasupp ja latikavõileib, mis keele alla tahtsid viia. Aitäh siinkohal Viktor Liseiskile sooja vastuvõtu eest!
«Naisvallavanem» naerutas rahvast
Rahvapeo üks tõmbenumbritest oli eile Valmas etendunud Andres Linnupuu lavastatud lustakas näitemäng «Naisvallavanem». Eriliseks tegi etenduse see, et osatäitjad olid Viljandimaa omavalitsuste töötajad. Laval olis Pärsti vallavanem Erich Palm, Suure-Jaani vallavanem Maie Käba, Halliste vallavolikogu esimees Ene Maaten, Viiratsi vallavanem Väino Luik, Viljandi Omavalitsuste Liidu sekretär Krista Ojamäe ja projektijuht Grete Sepp, Karksi vallavanem Arvo Maling, Kolga-Jaani vallavolikogu esimees Mati Toomsalu, Mõisaküla linnapea Ervin Tamberg ja linnavolikogu esimees Jorma Õigus, Paistu vallavanem Ene Saar ja Kõo vallavanem Tarmo Riisk.
Näidendit hakati õppima kaks kuud tagasi ning eilne etendus oli trupile juba neljas etteaste. Heategevusliku etenduse piletitulu, mida loodetakse sügiseks kokku saada 50 000 krooni, läheb projekti «Aitame liikumispuudega lapsi kõndima» toetuseks.
Viikingipaat ja kalepurjekas on oma suurepärase töö TuleTulemise teekonnal lõpetanud
Kui laulupeotuli jälle laevapardale õhtule läks ja jaanituli rannas kõrgeks oli tõusnud, kogunesid viikingipaadi juurde kõik Turmi ja Paula meeskonnaliikmed, et kuulda tänusõnu TuleTulemise pootsmanilt Stenilt ja kaptenilt Matilt.
Mati sõnul poleks laulupeotule viimisest asja saanud, kui Mart ja Priit poleks sellest mõttest tuld võtnud. Ilma nende meeste targa juhtimiseta poleks see teekond olnud võimalik.
Turmi kapten Priit tegi tagasivaate läbielamistest. Tema sõnul algas kogu saaga sellest, kuidas alus vette saadi. «Olime Mardiga töötanud 48 tundi järjest, siis saime aluse vette, kuna Matile oli lubadus antud!» meenutas Priit.
Esimesed sõudmisproovid näitasid, et teekond ei saa olema kergete killast. Priidu üllatuseks võtsid kõik inimesed asja tõsiselt ega heitunud rajust, tuulest, vihmast, väsimusest, tüdimusest ega ettetulnud teravatest elamustest. Priit ja Mart tänasid kõiki, kes sära silmis olid abiks paadi edasiliigutamisel. Häid sõnu jätkus Priidul oma abikaasale, kes selle retke kaasa tegi, bussijuht Viktorile, Kinobussi poistele, kale ja Ägeda meestele, kes kõik oma abi on pakkunud, samuti regilauluga igal õhtul üllatavale Antsule.
Igal päev jäi paadi randumispaika maha puulaaste, mis vihjas sellele, et kogu kuuepäevase teekonna vältel täiustasid Priit ja Mart oma kätetööd. Ainus koht, kus seda enam teha ei tulnud, oli Valma sadam. Valma sadamas lunastasid Turmi mehed Paulalt tagasi ka oma ahtrikuju ning öösel õnnistati rummiga sisse Turmi mast ja puri. Nüüd on siis Turm valmis! Peagi viiakse ta Valmast Reiu jõkke.
Paula pootsman Ants lisas omalt poolt kahetsusega: «Kahju, et see vesi läheb nüüd nii väikseks ja madalaks, et me rohkem kaasa ei saa tulla. Aga mine tea, äkki Pärnus kohtume veel!»
Tuult purjedesse mõlemale alusele! Kaldale jääb Turmil ja Paulal veedetud hetki meenutama nii mõnigi murtud süda...
Mis tulemas:
Täna õhtul kell 19 jõuab laulupeotuli lipuehteis haabjatel Tänassilma. Teekonnal on ca kl 16 ajal võimalik jälgida haabjate möödumist Rebaste silla juures. Õhtul võtab tule vastu külavanem, esinevad koorid. Pikem etteaste naiskoorilt Emajõe Laulikud Vilve Maide dirigeerimisel.
Homme sõidetakse mööda Tänassilma jõge kuni Vana-Võiduni. Kogu laulupeotule teekond on jõe kaldalt hästi jälgitav (teele jäävad asulad Mähma, Uusna, Tusti Kuudeküla, Verilaske, Vana-Võidu). Haabjad randuvad õhtul Kuudeküla silla juures.
Pühapäeval rahvapidu pole, sest tehakse ettevalmistusi järgmisel hommikul toimuvaks haabjate veest väljatõstmiseks ja kandmiseks Kuudeküla silla juurest Viljandi järve sisenevasse ojasse.