Päevatoimetaja:
Katrin Lust
(+372) 56681734

Lõvisüdamlik lugu haarab kõiki kaasa

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Meie- ja teispoolsus on eraldatud jõega, mida mööda ja millest üle liiguvad ainult vennad Lõvisüdamed.
Meie- ja teispoolsus on eraldatud jõega, mida mööda ja millest üle liiguvad ainult vennad Lõvisüdamed. Foto: Kalev Lilleorg / Õhtuleht

Rakvere teatri suvelavastus «Vennad Lõvisüdamed» toob vaataja ette Astrid Lindgreni südamliku loo elust ja surmast, vahvusest ja vaprusest, vabadusihast ja vennaarmastusest.


Rakvere teatrimaja taha Rahvaparki on Ugala kunstniku Jaak Vausi ideel ja juhtimisel üles seatud nii meie ilm kui teispoolsuses asuv Nangijaala oma Kirsi- ja Kibuvitsaoru ning Hundikuristikuga. Kaks maailma on eraldatud jõega, mida mööda ja millest üle liiguvad ainult vennad Lõvisüdamed — siis, kui on vaja ületada piire, et olla inimene, mitte mingi mõttetu praht.



Vendi kehastavad tõepoolest poisid: vanemat ja enesekindlamat Joonatani Karl Robert Saaremäe ning tema väikevenda, haiglast, kuid vaprat Korpi lausa kaks osatäitjat, kellest nähtud etendusel astus üles Jan Lucas Videvik.



Noored näitlejad pakuvad professionaalidele väärilist partnerlust ning Korbi osatäitja väikevennalikkus loob paralleele teiste Lind­greni vahvate ja armaste lugudega. Lisaks näitlejatele ning teatrijuhtidele on lavastusse kaasatud Rakvere linnanoorte näitetrupp ning kammerkoor Solare, kelle kanda on nii ema õhuline laul haigele pojale kui orjade koor «Nabuccost».



Vendade Lõvisüdamete lugu — Kibuvitsaoru ning ühtlasi kogu Nangijaala vabastamine kurja Tengili ning lohe Katla hirmuvalitsuse alt — rullub publiku ette loogiliselt, piisava tempo ja pingega, et jälgida ja kaasa elada. Kiidusõnu väärivad külarahva hästi seatud ja detailirikkad liikumisstseenid ning eriti suitsupilve mattuv aegluubis finaal, võitlus heade ja pahade vahel (liikumisjuht Kati Kivitar).



Ja kuigi Lindgreni lugu toob esile rasked ja tõsised teemad, mida lasteraamatutes harilikult ei käsitleta, saavutavad võidu ikkagi head ning helgeks võiks pidada ka lõpustseeni, mis läbi raskuse ja valu paremasse maailma edasi viib.



Rakvere Rahvaaeda on peale dekoratsioonide üles seatud kogu keskaegne Nangijaala-ilm, kus saab vibu lasta ja vahaküünlaid valmistada, savi voolida ja viltida, hõrgutisi proovida ja lambaid paitada. Lambad on ka lavastusse kaasatud, nii nagu hobusedki, sest ühes õiges vabaõhu põnevusloos tuleb ju ikka ratsutada. On aga ka ATV-d ning üks vahva punaselipuline, tulesid vilgutav ja tuld sülgav ekskavaator, kelle leiab kavalehelt tegelaste seast.



Kogu üles seatud väikest maailma tasub vaadata ja läbi proovida nii suurtel kui väikestel, sest kui ühed pühkisid etenduse lõpul silmi meeleliigutusest, siis teised kurbusest, et lahkuma peab.

Tagasi üles