19. juuni blogi: viikingipaat jäi ilma ahtrikujuta

Viikingilaev tuleteekonna algul, kui ahtrikuju oli veel alles. Foto: Sille Annuk

Eilse tuleteekonna ajal jäi viikingipaat ilma ahtrikujuta. Nüüd kaunistab see hoopis kale Paulat.

Viikingipaat Turm ja kale Paula ületavad tänasel tuleteekonna etapil järjekordsete valdade piire, liikudes Tarvastust Viiratsisse. Ilm oli hommikul küll hülgehall ning vihmaohtu, kuid tuletoojatete südamed Suislepa külalislahkusest soojad - lisaks eile õhtul toimunud vahvale rahvapeole tuli Tarvastu esindus tänagi neile hüvastijätuks lehvitama. Täna viimaks ometi heisatakse lõunapausil Arumetsas lisaks Paulale ka viikingipaat Turmi purjed viimaks laulupeotuli Viiratsisse.

Täna on ka esimene etapp uue pootsmani Sten Weidebaumi juhatamisel ning ühtlasi viimane etapp armsaks saanud viikingipaat Turmi ning kaptenite Mart Verniku ja Priit Hintoga. Homsest liiguvad tuletoojad edasi juba haabjatega. Kutsume kõiki, kel pole veel õnnestunud Turmi uudistada, täna õhtul Valma rahvapeole.

Tuletoojatele tantsides hoogu juurde

Tuleteekonna 5. etapp eile kulges selge sinise taeva ja sirava päikese all. Viikingipaadi sõudjate meeskonna moodustasid nagu muistegi, mehed. Kaasa reisisid ka Emajõe Laulikute esindaja Aire Killõ silmailuks ning kuulus mulgikuues torupillimees Ants Taul. Nende torupillilugudega tervitas mulgimaa Valga maakonnast saabuvaid tuletoojaid. Tauli Antsu tütred Triinu ja Anu, kes 2004. aastal Eestit ansambliga Neiokõsõ Eurovisioonil esindamas käisid, saabusid samuti Pikassillale oma esinemisega pidulisi rõõmustada.

Keskpäevaks naasti juba tuttavale Pikassillale, kus tuletoojaid võeti vastu Ene Vilipuu esituses tema omaloodud TuleTulemisele pühendatud leelotusega. Pidulikult juhatati tuletoojad avama Pikassilla tantsupidu. Kohalikud tantsumeistrid Siiri Põldsaare, Valdeko Kalamehe, Anne Jaaksoni ja Ulvi Riitsalu ühisloominguna, inspireerituna tantsupeo teemast «Meri», sündis kaunis tantsupeokava TuleTulemise auks.

Tantsijad mudilastest memmedeni moodustasid laulupeotõrvikust alguse saavaid ojakesi. Käest kätte anti tuletoojate regilaulutervituse ajal edasi laulupeotulest süüdatud küünlaid, mille kaudu said nõnda kõik tantsijad laulupeotulest puudutatud. Tantsupeo lõppedes koguti küünlad taas vulisevate tantsijate ojakeste abil tõrviku ümber kokku, lükates nõnda sümboolselt tuletoojatele nende teekonnal hoogu juurde.

Pikassilla suurejooneline kohalik tantsupidu ühendas Ala, Pikassilla, Riidoja, Tõrva, Lüllemäe ja Sangaste tantsijaid.

Turmi ahtrikuju läks oma teed

Vete peal juhtus taaskord väike intsident viikingipaadi ahtrikujuga. Mäletatavasti kaotas Ulila-Rannu-Jõesuu lõigul viikingipaat sõudmisel oma ahtri nikerduse, mille kapten Mart Vernik külma jõevette sukeldudes paati tagasi toimetas.

Eile kordus sama kui ühel raskemal etapilõigul Väike-Emajõest Õhnesse viikingipaat kalepurjekas Paula slepis edasi liiguti. Paula kaptenid Ants Leiaru ja Marko Vaher manööverdasid osavalt Paulaga veele ulpima jäänud ahtrikujuni.

Kuid selle asemel, et kuju Turmile tagasi anda, viitas Ants kavalal ilmel vetel kehtivale seadusele - mis veest leitud, see leidja oma. Seega asub nüüd viikingipaadi ahtrikuju Paula langetatud mastipuu asemel...

Aeg kulgeb Turmil teisiti

Eile sõitis oma viimase etapi tuletoojate pootsmanina Mati Raamat, järgmised 3 etappi käsutab meeskonda Sten Weidebaum. Mati sõnul kujunes tema viimane etapp imekauniks nii looduse kui ilma poolest.

Päeva toredaima ideena mõtlesid sõudjad välja uue aja mõõtühiku tuleteekonnal, milleks on 1 laul. Näiteks Mati intervjuu Kuku raadioga kestuseks oli kolmveerand laulu. Aeg kulgeb vete pääl sootuks teisiti, kella keegi ei vaata. Kuna tegu on ju ikkagi eelkõige koorilauljatega, on uue ajaarvestusühiku sünnilugu mõistetav. Aga, tuletoojad, kes oskab kokku arvutada, mitu laulu on veel Tallinnani jäänud?

Tuletoojate rõõmus teekonda eilsel etapil kulges palavalt särava päikese käes, mistõttu Suisleppa saabus õhtuks paaditäis rõõmsaid punaninasid.

Maailmakuulus ubin pärineb Suislepast

Tarvaste valla rahvale ei olnud laulupeotule saabumine esmakordne sündmus, tuli on läbi sõitnud nii Kivilõpest 15 aastat tagasi hoburakendiga kui ka Mustlast 5 a tagasi autoga, ometi oli rahvast kogunenud vaat et rohkemgi kui näiteks jaanipeole.

Elegantses mulgikuues pilkupüüdev Tarvastu vallavanem Alar Karu sõnul tuntakse Suisleppa eelkõige ikka maailmakuulsa õunasordi Suislepp järgi.

Ajaloolised andmed viitavad sellele, et seda on siin kasvatatud juba 18. sajandil. Esmakordselt mainis trükisõnas Suislepa õunasorti prantsuse pomoloog A. Leroy 1845. aastal ja selleks ajaks oli õunasort levinud juba paljudes Euroopa riikides. Suislepa algpuu ehk emapuu kunagisele kasvukohale on püstitatud ka mälestuskivi.

Tarvastu valla kultuurinõunik Maive Feldman tunnustas Tarvastu kollektiive: kõik laulu- ja tantsupeole pääsenud kollektiivid on saavutanud I kategooria. Tema sõnul on Tarvastu valla kultuurielus tugevalt esindatud tantsijate pool, aga viimasel ajal on lisandunud kaks segakoori. Tegutseb näitering ja üsna palju üritusi on korraldatud kodanikualgatuse korras. Näiteks toimub talvelaat ja käsitöölaat kevadel.

Lisaks on Kärstna kant pillimängijate poolest kuulus, seal toimub igal aastal maakonna rahvapillimängijate päev.

Suislepa mõisa salasopid

Suislepa mõisas, kus Tarvastu rahvas ka tuletoojatele öömaja pakkus, tegutseb lasteaed-algkool. Maive mainis, et kooli aktused toimetatakse ajal, kui algkooli lastel on lõunauinak - see on ainus aeg kui mõisas veidi vaiksem on.

Mõisaga seonduvaid legende kohe intervjueeritavatele meelde ei tulnud, küll aga nuhkisid laevakirjasaatjad välja, et 2007. aastal tuli Suislepa mõisas päevavalgele salaruum, mis oli kinni müüritud ilmselt millalgi nõukogude ajal...

Suislepa oma Suisapäisa

Krista ja Vello Tarvastu segarühmast on partnerid elus ja tantsus ning lähevad tantsupeole tantsima ja laulupeole kuulama. Krista Kallas lisas: «Mul hakkas täna kade meel, et mul puhkus pole, ma tahaks kogu selle reisi koos tuletoojatega jõge mööda kaasa sõita! Vaatasime enne sillalt kui saabusite, see oli nii ilus vaatepilt, kui see paat vaikuses sealt rohelusest mööda vett tuli.»

TuleTulemise kirjasaatjail päris kõiki esinejaid näha-kuulda ei õnnestunud. End kuulama panid aga end kolm noort meest Suislepast ja Mustlast Jaanus Saago, Priit Pärnpuu ja Tauno Napritson oma bändiga. Jaanus, hingelt muusik ja laulude looja, on olnud pea terve aasta ka valla noorsootöötaja ametis. Ja kes teeb, see jõuab. Sel aastal saavutas Jaanus Meestelaulu Seltsi poiste solistide võistulaulmisel Viljandis esimese koha.

Tarvastu tantsijate segarühma juhendaja Kersti Vunderi sõnul, kelle juhendada on veel ka noorte C-segarühm, on tants vallas populaarne, aga ka laul hakkab popiks saama, sest just asutatud täiskasvanute segakoor «Üits viis», kes laulavad laululahingulikke popurriilaule.

Klarika Johanson «Üits viis'ist» rääkis koori ajalugu: «Koor tuli kokku möödunud sügisel, sest lihtsalt nii palju lauluhimulisi inimesi oli kogunenud. Nime sai koor alles hiljuti seoses Viljandi laulu- ja tantsupeoga ja Sakala mängudega. Dirigent Karin Taukar siis mõtles, et ta proovib, mis välja tuleb ja kaua koor niimoodi kokku käib. Kollektiivil on üsna palju pakkumisi esinemisteks tulnud, neid on juba nimetatud Mustla Suisapäisaks. Ega siis muud, kui edasi Laululahingusse!»

Neil, kes tahavad kursis olla tuletoojate tegemistega tasub hoida pilku leheküljel http://laulupidu.postimees.ee/

Täna õhtul algusega kell 19 jaanituli Valmas Järveveere puhkekeskuses. Õhtusel peol toimub laulupeotule üleandmine Viiratsi valla esindajatele, ühislaul ja Viljandi maakonna vallajuhtide esituses näitemäng «Naisvallavanem».