Pärnu Ooperi "Suveaaria 2009" on kaleidoskoopiline kogum kõlasid, värve, lõhnu, liikumisi, sõnu, kujundeid ja valemeid, millest moodustuvad uued struktuurid ja narratiivid.
"Suveaaria" määrib moosile moosi
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Pärnu Vanalinna kooli õue (Nikolai 26) müüride vahel leiavad 10. juulist 10. augustini aset eriilmelised etendused, mis algavad poolteist tundi enne südaööd.
Pärnu Ooperi intendant Andrus Kallastu, millega on tegu?
Pärnu Ooper annab sel suvel etendusi ainult ühes kohas: Pärnu Vanalinna kooli õuel. Soovime selle paiga kui kesklinna vabaõhuetenduskoha võtta aktiivselt kasutusele ja muuta atraktiivseks. Kolmandat suve korraldame rea etendusi sarjas "Suveaaria". Kavas on neli etendust, millest pool on uuema muusikaga ja pool traditsioonilisest ooperimuusikast, ühendatuna elektroonilise muusika võimalustega.
Kas muusikud märjaks saada ei karda?
Loomulikult on vabaõhuetenduste planeerimine seotud muutuvate ilmastikutingimustega. Siiski on etendus lavastatud nii, et kui just ei tule lausvihma, etendus ära ei jää.
Teeme koostööd äärmiselt mitmekülgsete ja laiahaardeliselt mõtlevate loovisikutega, see on alati olnud üks meie tegevuse lähtepunkte. Pean suureks võimaluseks ja plussiks tänapäevaste tehniliste võimaluste maksimaalset ärakasutamist. Nagu eelmisel suvel on meil elektroonilise orkestri rollis Eesti muusika- ja teatriakadeemia ning Eesti kunstiakadeemia õppejõud Hans-Gunter Lock ja kasutusel on absoluutne tipptehnoloogia.
Loov interpretatsioon tõsises muusikas eeldab seda, et ei takerduta klassikaliste teoste nootidesse, vaid leitakse see, mis nootide taga - uus ja originaalne väljendus.
Tegemist on eelkõige teatriprojektidega ja tänapäevane avar interdistsiplinaarne mõtlemine kombinatsioonis traditsiooniliste ja ebatraditsiooniliste instrumentide ning inimhäälega annab klassikaliste teoste tõlgendamiseks enneolematuid võimalusi.
Millega üllatate?
Sellel suvel toome installatsioon-ooperite sarjas "Kataloog" uue etendusena välja soprani ja tenori duettide projekti "Armustseene kvaliteetooperitest". Sari on üles ehitatud ideele koondada samatüübilisi ooperistseene.
Tavaliselt me ooperis neid ju koos ei näe ja see ongi põnev. Loomulikult seab see esitajatele ja lavastajale uued ülesanded. Armustseenid on kahe laulja etendus, milles pinge kasvades pidevalt moosile moosi peale määritakse.
Kõlab imekaunis bel canto muusika ja etendus on kindlasti nauditav kõigile ooperisõpradele. Etenduse ettevalmistusperiood algas juba aasta tagasi, lavastusproovidega alustasime sellel kevadel.
Armustseene esitavad sopran Kai Kallastu ja tenor Roland Liiv, lavastaja-koreograaf on Tallinna ülikoolis tantsu- ja koreograafiamagistri õpinguid lõpetav Kaspar Aus, kellele see on esimene ooperiprojekt. Kuna lavastaja on ühtlasi koreograaf, tõotab tulla tantsuline etendus. Kunstnik on pärnakatele tuttav Non Gratast sirgunud maali- ja performance'ikunstnik Pille Neeve. Pillele on see esimene ooperiprojekt.
Etenduse muusikalise teostuse eest hoolitsevad heliloojad Andrus Kallastu ja Hans-Gunter Lock ning nii klassikalise muusiku kui jazz-pianistina tuntud Jorma Toots.
Sel suvel kordame uuendatud kujul ka eelmisel aastal esietendunud "Kataloogi" sarja esimest projekti "Hullumisstseene kvaliteetooperitest", mida esitavad sopran Kai Kallastu ja flötist Leonora Palu.
Sellesse etendusse annavad samuti oma panuse kunstnik Pille Neeve ja koreograaf Kaspar Aus. Hullumisstseene esitasime kevadise repoo-nädala raames Helsingis ja etendus sai seal väga sooja vastuvõtu osaliseks.
Missuguseid kavu veel näha saab?
Kordame sel suvel eelmisel aastal Pärnu mudaravilasse komponeeritud Hans-Gunter Locki eksperimentaalset muusikateatrietendust "Mudamuusikateraapia laboratoorium", mis on kohandatud ja arendatud Pärnu Vanalinna kooli õue mõõtmete järgi.
Mudaterapeudi rollis näeme Hans-Gunter Locki ennast ja patsientidena Kai Kallastut (hääl) ja Leonora Palu (flööt). Etenduses teeb kaasa visuaalkunstnike töörühm: Hille Karm ja Liina Vedler (videotöötlus) ning Allan Tõnissoo ja Rait Rosin (kaamera).
Neljas projekt on minu loomingul põhinev müsteerium "Valgus ja vari", milles kõlavad "Stabat mater" elektroonikale, "Stabat mater" häälele ja "Anima mea" elektroonikale. "Stabat materit" häälele esitab Kai Kallastu ja etenduse väljatoomisega on ametis kogu meie meeskond.
Suvi Vanalinna kooli õuel lõpeb "Kahe ilu festivaliga". Toimuvad etnofuturistlik galakontsert, luulemaraton ja luule-workshop. Kahel varasemal aastal novembris toimunud festival peaks suurepäraselt sobima sumedasse augustiöösse. Usun, et selline luuletajate, muusikute ja kunstnike ühisüritus ergastab kuuma päikese käes närbunud Pärnu vaimu.