Meri paiskas randa neandertallase jäänuse

Kunstniku nägemus neandertallastest Foto: AP / Scanpix

Põhjameri paiskas Hollandi randa neandertallase koljuosa.

Leidu uurinud Saksamaa Max Plancki evolutsiooniantropoloogia instituudi teadlase Jean-Jacques Hublini sõnul on selline merest välja tulnud kolju üliharuldane, kirjutab BBC.

Isotoopanalüüs näitas koljufragmendi vanuseks 60 000 aastat ja see on nooremapoolse mehe kolju. Ka oli koljul näha jälge kasvajast – epidermaalsest tsüstist.

Max Plancki instituudi uurija Mike Richards analüüsis leius erinevaid isotoope, mis andsid võimaluse heita pilgu koljuomaniku menüüsse.

Tulemused näitasid, et mees toitus enamjaolt lihast.

Põhjamerest on varem imetajatefossiile leitud, kuid inimluude leiud on haruldased.

«Meie andmetel on see üldse maailma esimene inimfossiili osa, mille meri on kaldale paisanud. Neandertallaste eksisteerimise ajal oli mere tase praegusest märgatavalt madalam,» selgitasid hollandlased.

Praeguse Põhjamere all olevad mitmed alad oli kuiv maa. Seal oli jõgedesüsteem, metsad ja aasad, kus elasid metshobused, põhjapõdrad, ninasarvikud ja mammutid.

Loomade jäänuseid tõmbavad kalurid tihtipeale koos kalavõrkudega välja.

«Kalurid on hakanud «aardeküttideks», kuna nende võrku jäävad mitmed eelajalooliste loomade jäänused. Paljud neist on hakanudki tavapärase töö asemel nende püügiga tegelema,» sõnas teadlane Chris Stringer.

Stringeri sõnul oli see ainult aja küsimus, mil Põhjameri paljastab ka inimjäänuse.

Neandertallane ehk neandertali inimene (Homo neanderthalensis) oli Euraasia esiajalooline inimene, kes elas 390 000 – 25 000 aastat tagasi.  Elas peamistelt koobastes, valmistas tööriistu, sealhulgas jahivahendeid, kasutas tuld, jahtis loomi ja mattis surnuid.  Hilised neandertallased elasid viimasel jääajal ja olid karmi eluga kohastunud.  Niinimetatud klassikaline neandertallane elas 70 000 – 35 000 aastat tagasi, oli lühike ja jässakas.