15. juuni blogi: Täna jõuab laulupeotuli mööda Emajõge õhtuks välja Ulilasse

Viikingilaev laulupeotulega täna hommikul Amme jõel. Foto: Väino Pool

Täna, 15. juunil jõuab laulupeotuli mööda Emajõge õhtuks välja Ulilasse, kus kl 19 Ulila suveaias suurt rahvapidu on oodata. Juba kl 18 alustab Kinobuss seal oma laulupeoteemalise filmiprogrammiga ning kohal on Lodjakoja meeskond. Päeval kl 14 ajal maabuvad viikingilaev Turm ja purjekas Äge Kärevere silla juures lõunapausiks ja väikeseks puhkuseks. 

Kõigil, kes tahaksid laulupeotule killukese oma koju viia, võiks tulega kohtuma tulles kaasas olla oma küünal.

Eile Tartust Pärnu poole teele asunud laulupeo tuli jõudis Tartu meeskoori Akadeemiline Emajõgi ja naiskoori Emajõe Laulikud hoole all õhtuks viikingilaeva Turm pardal Amme jõe kaldale Kärkna kloostri varemete juurde.

Tartu laulupeo ajal maha sadanud vihmavesi oli paisutanud Amme jõge sedavõrd, et andis võimaluse kogu laevastikuga kenasti jõkke ja soovitud kohta sisse liuelda.
Kui kohalikud elanikud seda laevastikku vaatasid, vangutasid nad ainult päid ja ütlesid, et see on täiest uskumatu, et paadid said peatuda seal, kus nad peatusid - enamati kasutatavad kohalikud traktoristid seda koolmekohana ning sõidavad sellest lihtsalt üle.

Tuletulemise kapten Mati Raamat selgitas laulupeotule tulemist just Kärkna kloostri varemete juurde sellega, et tegemist on silmapaistva kultuuritaustaga paigaga.
Pühapäeva õhtul tuld Tartu, Laeva ja Tähtvere vallavanematele üle andes ütles ta: "See koht on eriline. Anname kerge südamega tänaseks tuleteile, sest teame, et oskate seda hoida ja oskate talle anda jõudujuurde, et laulupidu saaks võimsam ja kaunim kui kunagi varem."

Kärkna ehk Muuge klooster, mis alustas tegevust 1233.aastal, oli üks viiest Eesti aladel tegutsenud tsistertslaste mungakloostrist. See oli tõeline kindlusklooster. Siin tegutses esimene professionaalne koor ja siin asus ka esimene raamatukogu Eesti aladel. Tänaseks on alles vaid varemed Amme jõesuudme lähistel, kuid kloostri omaaegsest suurusest saab aimu allesjäänud kivimüüride järgi.

Tartu vallavanem Aivar Soop rääkis, et varasematel aegadel on kloostrivaremetes üritusi peetud, viimati oli paik populaarne Sootaga sovhoosi tegutsemisajal, kui siin peeti jaanipidusid. Samuti pidasid siin oma suvepäevi Tartu koolilõpetajad. Paraku on viimastel aegadel koht unustuse hõlmas olnud.
Nüüd, tänu laulu- ja tantsupeo tule veeteed pidi saabumisele võeti ette kaldaäärse ja varemete võsast puhastamine, hein on niidetud ja püsti on pandud lipumast. Sellega nägi vaeva Aigar Lepp ja tema meeskond.
Kordatehtud peoplats jääb ootama järgmisi üritusi.

Laeva vallavanem Väino Kivirüüt on ainus vallavanem Tartumaalt, kes läheb tantsupeole TRÜ rahvakunstiansambli vilistlasrühma liikmena.
Vilistlasrühma tantsijate proovid toimusid iga kuu kolmandal nädalavahetuse laupäeviti Ülenurme gümnaasiumis ja sinna sõideti kokku üle Eesti. Trenn kestis terve pika päeva Henn Tiiveli tõsisel juhtimisel.

Väino Kivirüüt rääkis ka oma loo tantsupeost, millel ta osales 3.-4.
klassi poisina. Tantsupeole läks ta oma vana plekknurkadega kohvriga.
Tallinnas Kosmose kino juures trammi oodates juhtus aga nii, et üks mammi lihtsalt võttis tema kohvri, läks sellega trammi ja sõitis minema.Poiss läks nõutuna staadionile, ütles oma juhendajale ka, et kohver võeti ära. Lahendus loole saabus aga paari tunni pärast, kui staadioni valjuhääldist hüüti: Kes jättis trammi oma kohvri koos rahvariietega?
Väino taipas kohe, et see on tema kadunud kohver. Poiss sai kohvri kätteja natuke tõreleda, et miks ta oma rahvariided niimoodi trammi maha jättis. Pikanäpu mammi oli aga saanud pika nina, sest kohvris olid tõesti ainult rahvariided...
Vallavanemad tundsid uhkust toimunud ürituse ja oma laulu- ja tantsurahva üle.
Haaslava meeskoori dirigendi Kalev Lindali eestvõttel võeti üles ühine laul, kus kaasa lõid ka laulvad motomehed, Lähte naiskoor ja kõik kohalolijad.

Tartu valla naistantsurühm Hermiine on oma nime saanud Äksi nõialt Hermiinelt. Vanasti olla nõiad ikka sellised ärksad naised olnud, ka Äksi nõida tuntakse peale nõidumise ka teiste inimeste emotsionaalse aitajana, aga samas ka Äksi kiriku kontsertmeistrina. Peopaigast suundusid Hermiine naised tormilaternasse tuule eest varjule pandud küünlaga viima killukest laulu- ja tantsupeo tulest Äksi nõia sünnikohta.