Arheoloogide väitel leidsid nad Türgist kiviristi fragmendi, mis pärineb Jeesuse ajastust.
Arheoloogide väitel leidsid nad Jeesuse ajastu kiviristi
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Arheoloogid teevad väljakaevamisi Musta mere äärse Sinopi Balatlari kirikus, mille vanus on 1350 aastat, edastab Hurriyet Daily News.
See kirik püstitati Ida-Rooma keisririigi ajal umbes 660. aastal pKr.
Leiti ka kivikirst, milles oli ristifragment. Kohast paljastusid ka rohkelt inimjäänuseid.
«Leidsime sellest kirstust püha reliikvia. Tegemist on osaga ristist,» sõnas väljakaevamiste juht, Türgi arheoloog Gülgün Köroğlu.
Ta lisas, et kivikirst ja sealt leitu on arheoloogia seisukohalt tähtis.
Kivikirst viidi edasisteks uuringuteks laboratooriumisse.
«Väljakaevamistel leidsime asju, millest meil varem ülevaadet ei olnud. Sinop on iidne paik, kus on paks kultuurikiht ning rikas ajalugu,» nentis arheoloog.
Ajalooliste tekstide kohaselt leidis Jeesuse risti löömine aset esimesel sajandil pKr. Selleks andis käsu Rooma impeeriumi Juudamaa provintsi prefekt Pontius Pilatus.