Dolly lamba kloonija: mammutit peaks olema võimalik kloonida

Mammutiveri Foto: SCANPIX

Kuulsa Dolly lamba klooninud teadlase Ian Wilmuti sõnul võib 10 000 aasta vanuse mammuti hästi säilinud veres leiduda tüvirakke, mille abil oleks võimalik seda väljasurnud looma kloonida.

Wilmuti sõnul ei ole mammuti kloonimisel tegemist lihtsa teaduseksperimendiga, kirjutab Huffington Post.

Ta lisas, et mammutivere leidmine on kasvatanud võimalust mammut tagasi ellu tuua.

«Kui mammuti kloonimine tõesti võimalikuks osutub, siis see annab teadlastele võimaluse nende loomade kohta palju uut õppida,» selgitas Wilmut.

Wilmuti sõnul saab mammuti kloonimiseks kasutada elevandi munarakke ja mammuti tüvirakke embrüo loomiseks.

«Tüvirakkudest on võimalik saada ka gameete. Kui tüvirakud on pärit emasloomalt, siis võivad need olla uuringutes alternatiivseteks munarakkude allikateks ja kloonimiseks,» selgitas teadlane.

Šotimaa Edinburghi ülikooli meditsiiniinstituudi teadlane Ian Wilmut ja ta kolleegid said kuulsaks 1996. aastal, kui nad kloonisid lammas Dolly.

Nad kasutasid tehnikat, mille puhul viidi DNA munarakku. Viljastatud munarakk aga istutati surrogaatemasesse, kes kloonlamba ilmale tõi.

Kloonlammas Dolly elas üsna vähe, surres juba 2003. aastal. Samas peetakse teda meditsiiniimeks.

Mammuti jäänused, millel oli säilinud ka verd, leiti Venemaa arktilisest osast, kus 10 000 – 15 000 aastat tagasi elas palju mammuteid.

Venemaa mammutimuuseumi esindaja Semjon Grigorjevi sõnul leiti mammutijäänus, millel oli säilinud pehmet kude ja verd. Pool looma kehast oli tundra ülemises kihis, teine pool aga igikeltsas.

Mammutid surid välja umbes 10 000 aastat tagasi. Väikesed mammutikogukonnad võisid säilida ka hiljem Alaskal ja Siberi Wrangeli saarel.

Samas on ka üsna palju neid teadlasi, kes on mammuti kloonimise vastu, sest see ei olevat kooskõlas looduse ning liikide tekke ja kadumise tsükliga.