Päevatoimetaja:
Katrin Lust
(+372) 56681734
Saada vihje

Ringreis läbi Rooma ja Vatikani

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
"Inglid ja deemonid".
"Inglid ja deemonid". Foto: Internet
„Inglid ja deemonid"

Osades: Tom Hanks, Ayelet Zurer, Stellan Skarskard, Ewan McGregor,
Lavastanud: Ron Howard
2 tundi ja 18 minutit
Hinnang: vaadatav
Mai kinos 18. juunini kl 21.

Mõni aasta tagasi ilmus kaugel Ameerikamaal vähetuntud kirjaniku Dan Browni romaan „Da Vinci kood", mis pani ühte patta kuulsa Itaalia kunstniku/leiduri Leonardo Da Vinci, rooma-katoliku kiriku konservatiivsema tiiva Opus Dei ning Kristuse vere ümber tiirlevad müsteeriumid.

Hoolimata teaduslikest ebatäpsustest ja ilukirjanduslikult vabast ajalookäsitlusest, osutus teos ülimalt populaarseks, müües maailma turgudel üle seitsmekümne miljoni koopia.

Loomulikult äratas selline edu kohe Hollywoodi tähelepanu. Õige pea oli valmis samanimeline film, mis vastuolulise teemakäsitluse ja kirikuisade hädakisa tõttu ajas kokku tõenäoliselt rohkem raha, kui keegi seda eales oodata oleks osanud.

Hiljuti meie kinodesse jõudnud „Inglid ja deemonid" on „Da Vinci koodi" järg. Sündmuste keskmes on jälle Harvardi ülikooli tuntud ja tunnustatud professor Robert Langdon (Tom Hanks), kes seekord peab ära hoidma kiriku poolt kaua tagakiusatud Illuminaatide salaühingu katse pühkida kättemaksuks maamuna pealt minema kristliku maailma keskus Vatikan.

Vandenõu paljastamise juures on tal abiks kena väljanägemisega ja tark teadlane Vittoria Vetraga (Ayelet Zurer) ning paavsti turvalisuse eest vastutava Šveitsi kaardiväe komandör Richter (Stellan Skarskard).

Nagu järgedes tihtipeale kombeks, ei raisata enam aega tegelaskujude arendamisele. Peakangelasega ollakse juba tuttavad ja kõrvalosatäitjad ei oma märkimisväärset tähtsust, sest järgmine osa tuleb nendepoolse panuseta.

Selle asemel viiakse vaataja üsna pilkupüüdvale teekonnale läbi Igavese linna ja seal asuvate arhitektuurimälestiste, mis iseenesest pole ju sugugi halb, kuid jätab tavalist turismireisi tutvustava mulje.

Üleüldise aususe huvides tuleb muidugi lõppkokkuvõttes tunnistada, et „Inglid ja deemonid" on kõvasti parem film, kui seda oli selle eellugu. Kiire ja tõhus põnevik, mis aitab kenasti aega mööda saata. Ei rohkem, ei vähem.

Märksõnad

Tagasi üles