Briti arheoloogid leidsid iidsed matmispaigad, mis on vanemad kui kuulus megaliitehitis Stonehenge.
Video: arheoloogid leidsid iidsed kalmed, mis on Stonehenge`ist 1000 aastat vanemad
/nginx/o/2013/07/05/1875600t1hef1d.jpg)
31. juuli 2013, 11:33
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kahe suure ehitise jäänused ning kalmed leiti Herefordshire`ist Dorstone Hillist, edastab Daily Mail.
Manchesteri ülikooli teadlase Julian Thomase sõnul pärinevad need ajast 3800 eKr, mis on ligi 1000 aastat varem kui Wiltshire`i tasandikule kerkis kuulus kiviring.
Arheoloogid on Dorstone Hillis väljakaevamisi teinud üks kuu ning lisaks ehitistejäänustele on leitud ka kiltkivist relvi ja tööriistu. Need võivad olla surnute hauapanused.
Thomase sõnul on tegemist Briti saartel ainulaadse paigaga, sest varem ei ole selliseid leitud.
«Seal olnud suured ehitised muutusid nii-öelda surnutemajadeks, sest need põletati koos sinna sisse pandud laipadega. Pärast põletamist kaeti pind mätastega,» selgitas asjatundja.
Ta lisas, et need hooned võisid põleda päevi ning need võidi põletada näiteks siis, kui perekonnapea suri.
«Uusi ehitis nende asemele ei rajatud. Jäänused koguti hoopis kokku ning kaeti murumätastega. Selle tõttu on tegemist ebatavalise paigaga,» jätkas arheoloog.
Asjatundjate sõnul leiti muu seas sealt ka kaks kivikirve pead, kiltkivist nuga ning nooleots, mis pärinesid sadade kilomeetrite kauguselt.
Kalmed pärinevad varajasest neoliitikumist, kui Briti saarte elanikud hakkasid elama väiksemate kogukondadena.
Thomase sõnul on leitud sõjariistad märk selle kohta, et toimus ka kokkupõrkeid.
Arheoloogide sõnul oli neile suurimaks üllatuseks puitehitiste osade konstruktsioonide üsna hästi säilimine. Tegemist on põlenud ja söestunud puiduga.
Kalmete suurus on 30 meetrit korda 70 meetrit ning mõlemas neis on matmiskamber.
Thomase sõnul on iidsete ehitistejäänuste juures näha häid puusepaoskusi. Leiud näitasid ka seda, et need kalmed olid tähtsad ka 1000 aastat hiljem hilisemate generatsioonide jaoks, kes elasid 500 kilomeetri kaugusel. See on neoliitikumi mõistes väga pikk vahemaa.
«Sellele viitavad haualeiud, kirves ja nuga, mis ei ole valmistatud kohapeal, vaid pärinevad tänapäeva Ida-Yorkshire`i aladel elanud inimestelt, kes tegid sinna palverännakuid,» nentis arheoloog.