/nginx/o/2009/06/14/194017t1h5a07.jpg)
Täna keskpäeval alustab Tartust veeteid mööda liikumist laulupeotuli, mis ühineb 27. juunil Pärnus tantsupeotulega ning jõuab 2. juuliks laulu- ja tantsupeo «ÜhesHingamine» avamiseks Tallinna.
Laulupeotuli asub 900-kilomeetrisele teekonnale
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kokku ootab laulu- ja tantsupeo tuld üle 900 kilomeetri pikkune teekond, teatas Eesti laulu- ja tantsupeo SA.
Keskpäeval saadavad Tartu raekoja platsilt laulupeotule teele Tartu linnapea Urmas Kruuse ja kultuuriminister Laine Jänes.
«Nagu ikka, sündis ka sel korral laulupeotuli Tartus. Kuid kui varem on tuli liikunud Tallinna poole mööda maanteed, siis nüüd liigub see ajaloolistel veealustel mööda siseveekogusid,» ütles peo tuleteekonna ehk TuleTulemise projektijuht Mart Tõnismäe.
Tuli liigub esmalt Pärnu poole ja pärast ühinemist Kihnu jaanilõkkest süüdatud tantsupeotulega jätkab teed meritsi Lääne-Eesti saarestiku kaudu Tallinna suunas. «Igas randumiskohas toimuvad ka rahvaüritused ja nii ühendab TuleTulemine oma teekonnal hulga Eesti inimesi,» lisas Tõnismäe.
TuleTulemise teekonna pikkuseks on üle 900 kilomeetri, millest siseveekogudel liigutakse ligi 380 kilomeetrit ja meritsi ligi 320 meremiili ehk umbes 590 kilomeetrit.
Laulupeotuli liigub Pärnusse ajaloolisel veeteel mööda Emajõge, Võrtsjärve, Tänassilma jõge, Viljandi järve, Raudna, Halliste, Navesti ja Pärnu jõge. «Vaid Vana-Võidust kuni Viljandini minnakse sõidetavate veekogude puudumisel maismaad mööda,» ütles TuleTulemise Tartu-Viljandi etapi korraldaja Mati Raamat.
Kogu teekonnal liigutakse ajalooliste puulaevadega: kuni Võrtsjärveni viikingipaadiga, Võrtsjärvel viikingipaadi ja kalega, Tänassilma jõest kuni Reiu jõeni haabjatega.