Teadlased: öised painajad aitavad negatiivseid tundeid lahata

Teadlased: öised painajad aitavad negatiivseid tundeid lahata Foto: SCANPIX

Viimastel aastatel on aju-uurijad ja psühholoogid üha enam tegelenud öiste painajate ja õudusunenägude uurimisega.

Aju-uurijate Ross Levini ja Tore Nielseni sõnul on õudusunenägudel ka positiivne pool – need aitavad alateadlikult negatiivseid tundeid lahata ja neist vabaneda, vahendab STT väljaannet Current Directions in Psychological Science.

«Tugevad tunded tulevad esile sügava ehk REM-une ajal, mil tavaliselt und nähakse,» selgitasid uurijad.

Varasemad uuringud on näidanud, et mõned nii tunnete kui ka mäluga tegelevad aju osad on aktiivsed just REM-une ajal.

Levini ja Nielseni arvates tekivad und katkestavad painajad siis, kui nimetatud protsess tavapäraselt ei kulge ja aju ei vabane «liigsest pagasist».

«Keset und üles ärkamine katkestab aju puhastamise protsessi, tunnete käsitlemise. Selle tõttu võib õudusunenägu pärast ärkamist täiesti reaalse olukorrana tunduda,» sõnasid teadlased.

Uurijate sõnul on painajate nägemine küllaltki sage.  Aju ja magamise uuringud näitasid, negatiivse sisuga unenägusid on rohkem, kui positiivse sisuga unenägusid.

Painajaid näevad rohkem stressi all kannatajad. Pikka aega negatiivsete unenägude nägemine võib vaimseid häireid esile kutsuda.

«Päeval õudusunenägudele mõtlemine tekitab stressi ning see stress omakorda hakkab üha rohkem õudusunenägusid tootma. See on nagu oravarattas olemine,» selgitasid une-uurijad.

Positiivseks on see, et painajate ja õudusunenägude nägemise tagamaadest arusaamine võimaldab luua üha paremaid teraapiameetodeid.

Eriti efektiivseks on osutunud meetod, kus patsient meenutab õudusunenägu ning muudab selle sisu vastupidiseks, positiivseks.