Viikingilaeva ehitamise kogemus Islandilt käes, tulin eelmisel suvel Eestisse, täis tahtmist laeva ehitada. Kui kõik hästi läheb, saab Käsmu viikingilaev juba suve lõpus mereveega tutvust teha.
Kapteniküla rannas valmib viikingilaev
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Viikingilaevadega puutusin esimest korda otseselt kokku 2005. aastal, kui käisin kahe viikingilaevaga üleeuroopalise noorsooprojekti "Euro-Viking" raames Läänemerel seilamas.
Sõitsime tookord kahe nädalaga Wismarist Saksamaal kuni Elblagini Poolas. Rahvast oli koos kaheksast riigist üle Euroopa ja oma teel käisime läbi peagu kõik väikesadamad.
Selline seilamine, reis lahtise viikingilaevaga ning peatused igas sadamas või rannas, mis ette jäid, tegutsemine meeskonnana ja elamine suurtes telkides nagu vanadel viikingitel omal ajal, oli uus ja väga hea kogemus.
Kogemus Islandilt
Islandilt see pisik mulle külge jäigi ja tuli tahtmine teha Eestisse omad viikingilaevad. Oleme ikkagi ju vanade viikingite ja meresõitjate järeltulijad. Läänemere ääres on pea igas riigis oma viikingilaevastik.
Mõeldud-tehtud. Uurisin ja õppisin hoolega viikingilaevade ja nüüdisaegsete puidust paatide ehitust, käisin ka Roskildes viikingimuuseumis ja sealses laevatöökojas meistritega konsulteerimas.
Aga 2005. ja 2006. aastal ei olnud lihtne leida raha viikingilaeva ehitamiseks Eestis.
Samas olid mul "Euro-Vikingi" sõitude ajast head tuttavad Islandil ja nemad olid juba aastaid plaaninud teha oma viikingiklubile ühe korraliku viikingilaeva Thingeyri külas, Westfjordides.
Saigi kokku lepitud, et lähen Islandile 2006. aasta sügisel ja aitan neid nende ettevõtmises.
Kuna olen tööl olnud põhiliselt IT-valdkonnas, töötasin siis just IBM Eestis, oli see mulle ühtlasi hea võimalus teha midagi minu jaoks täiesti uues valdkonnas, õppida ja saada uusi kogemusi, mida kasutada Eestis oma plaanide jaoks.
Mulle on alati tõsised väljakutsed meeldinud. Nii elasingi Islandil peaaegu kaks aastat, millest enamik kulus laevaehitusprojekti ettevalmistustele. Nelja kuuga sai laev siis ka eelmise aasta talvel-kevadel valmis.
Laeva ehitasime kahekesi koos kohaliku külavanema ja kauaaegse traalerikapteni Valdimariga. Disainimisel võtsin aluseks kuulsa Gokstadi laeva Norrast ja joonised tellisin Oslo viikingilaeva muuseumist.
Gokstadi laev sai 24 meetri pealt vähendatud 12 meetrile ja ümber projekteeritud Islandi laevaehituse ja meresõidu ohutuse nõuetele vastavaks.
Laeva nimeks panime ühe kohaliku saaga kangelase järgi Vesteinn ja laev tunnistati Islandi veeteede ameti poolt ookeanikõlblikuks.
Praegugi seilab Vesteinn oma fjordil, Dyrafjorduril ja selle ümbruses ringi. See on läbi aegade teine viikingilaev, mis Islandil on üldse ehitatud. Esimene oli Islendingur ehk Islandlane, mis on täissuuruses Gokstadi laeva koopia, seisab praegu Keflaviki-Reykjaviki tee ääres ja ei sõda kahjuks enam kunagi merd.
Viikingilaeva projekteerimise ja ehitamise kogemused käes, tulin eelmise aasta suvel Eestisse tagasi, täis tahtmist siingi lõpuks viikingilaevade ehitamisega pihta hakata.
Sügisel vestlesin küll Tartu Lodjakoja meestega, sest neil oli juba oma viikingilaeva ehitamine algusjärgus, aga et kaasalöömiseks Tallinnast Tartusse käia ei olnud lihtsalt võimalik, siis vaatasin Tallinnale lähemal ringi.
Oma laev
Nii saingi ühe vana hea tuttava kaudu kokku Aarne Vaiguga, kellel samuti Käsmus viikingilaeva ehitamise plaan meeles mõlkus. Ju siis oli aeg selleks valmis.
Nüüd olemegi Käsmus oma viikingilaeva ehitamisega algust teinud.
Laevaks on ehk seda üheksameetrist Gokstadi Faeringi paadi disaini põhjal tehtavat alust paljugi nimetada, aga las ta olla pealegi. Laev ju kõlab uhkemalt ka kui paat. Laeva disaini tuleb natuke muuta ja projekt on praegu tegemisel. Veeteede ametiga on esialgne kooskõlastus tehtud ja heameel on tõdeda, et neilgi on asja vastu huvi ja elavad kaasa sellise ajaloolise väärtusega pisilaeva taasloomisele.
Ma ei ole seadnud laeva tegemisel eesmärgiks säilitada iga hinna eest autentsust, sest edaspidisel kasutamisel on tähtsam merekindlus ja ohutus. Küll aga ei saa teha järeleandmisi sõiduomadustes, tahaks ikka viikingilaeva kere kujust ja proportsioonidest tulenevatest headest ujuvuse, püstivuse ja kiiruslikkuse omadustest maksimumi kätte saada.
Kui kõik sujub plaanide kohaselt ja kui leiab veel huvilisi, kes on valmis kaasa aitama nii raha kui hea nõu ja jõuga, siis saab selle viikingilaeva mereveega sõbraks teha veel selle suve lõpul.