Öölaulupeo Märkamisaeg jaoks tuli kokku väike seltskond lauljaid, kes andis oma koorile nimeks just „Öölaulupidu“. Ka seekordsel öölaulupeol Järjepidevus on nad taas rivis.
Öölaulupeol osaleb ka „Öölaulupidu“
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
„Lugesin Märkamisaja paeluvat nime, kirjeldust ja üleskutset tulla osalema. Olin mõnda aega laulmisest eemal olnud ja minus tekkis teadmine, et see on laulupidu, kus tahaks laulda. Mõtlesin, et miks mitte kutsuda koorilauljatest sõpru ja nende sõpru, kellele sündmus võiks samuti oluline olla. Mitmed olid kohe valmis tulema,“ meenutab koori sünnilugu eestvedaja Margit Tago.
Enamus koori liikmetest on tegutsenud või tegutsevad praegugi heatasemelistes eesti kontsertkoorides - neidudekoor Kurekell, TÜ Naiskoor, Carmina, Eesti Segakooride Liidu segakoor jt . Koor on ise pea kümnekonnaliikmeline, käesolev aasta tõi kaasa paar uut liitujat.
„Mitmed meist on head sõbrad. Mõned meist on õed. Koorina tulemegi kokku peamiselt öölaulupeoks. Öölaulupidude vahel me regulaarselt proove teinud ei ole. Samas oleme öölaulupidudel kõlanud repertuaari varem laulnud nii Eestis kui rahvusvahelistel konkursidel ja erinevad seaded lauludest on olnud vesiselged ning tulevad hõlpsasti meelde,“ räägib Tago.
Põhjuseid, miks öölaulupeost osa võtta, on Tago hinnangul kuhjaga: „Kuna enamuse koori liikmete lapsepõlv või varane noorus jäi Ärkamisaega, siis tundub koorile loomulik tähenduslikus ja ajalises mõttes minna edasi nii Märkamisajale kui Järjepidevusele. Kummardus Järjepidevuse nime väljamõtlejatele! See tundub väärtus, mida praegusel ajal väga vaja on, kõigis eluvaldkondades. Oma laste arendamisest, perede kokkukõlamisest, karglevate projektide lõppemise järel vajaka oleva järjepidevuseni välja. Ootus on kohtuda inimestega, kes julgevad olla järjepidevad. Kooskõlas laulda. Kohtuda sõpradega ja teiste eesti inimestega. Laulda olulisi laule ja kogeda neid uues ajahetkes. Võimalus olla rahvusromantiline selle kauneimates vormides.“
Viie aasta tagust Märkamisaega jäävad Margiti sõnul meenutama erinevad märksõnad: „Esimesena meenub teeäärne lillenoppimine, karikakrad ja asjaolu, et lillepärjad peavad tehtud saama teel Tartust Tallinna. Üheslaulmise ülevus, toetus Gruusiale, Gerd Kanteri võiduteade kooriproovis ja sellele järgnenud tunded ja reaktsioonid. See, kuidas inimesed naeratasid üksteisele. Sõprade tohutu rõõm kohtumisel, kontserdijärgne öine elevus ja sügava seotuse tunne. Suudlused. Sibula lauldud Liivimaa pastoraali ajal tekkinud laululised-liikuvad improvisatsioonid me koori mitmes häälerühmas. Sõbrad, kes ei olnud kohapeal, aga laulsid kodus täiel häälel kaasa. Uued tähendused.“