Päevatoimetaja:
Katrin Lust
(+372) 56681734

Öölaulupeo «Järjepidevus» ettevalmistus on jõudnud viimasesse faasi

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: NN
Copy
MARGUS KASTERPALU
MARGUS KASTERPALU Foto: Toomas Huik

Öölaulupeoni Järjepidevus on jäänud vähem kui kuu, peakorraldaja Margus Kasterpalu, mida selle aja jooksul kõike veel teha peab jõudma?

Praeguseks on kõige tähtsamad asjad paigas – kava on koos. Üle 50 laulu on ritta pandud, esinejatega kokku lepitud, nüüd tuleb seaded ja autoriõigused korda ajada. Muidugi on palju tehnilisi küsimusi, millega tegeleme. Kuna laulupeo nimi on Järjepidevus, siis tähendab see seda, et kuskil peab olema ka tagasivaateline osa - me kasutame lavastuses palju ajaloolisi videokaadreid märgiliste lugude esimestest salvestustest. Tegeleme praegu sellega, et kas meil õnnestub Tartu laululava laulukaare kogu sisepind videopildiga katta. 

Mis saab seekordsel laulupeol olema samamoodi kui Märkamisajal ja mis saab olema teistmoodi?

Sama on see, et neid öölaulupidusid korraldatakse millegi puhul. Eelmine kord oli põhjuseks Eesti Vabariigi 90. sünnipäev ja teisest küljes 20 aasta möödumine öölaulupidudest. Eesti Vabariik tähistas oma 90. sünnipäeva üsna ulatuslikult ja seetõttu oli Märkamisaja laulupeo mastaap suurem kui nüüd. Märkamisaja kontserdi kava algas regilauludest, rändas üle esimese ärkamisaja ja nõukogude aja tänapäevani välja. Seekord on põhitähelepanu 1988. aasta sündmustel. Tartul on nendes sündmustes oluline osa, esiteks aprillis toimunud muinsuskaitsepäevade näol, mil sinimustvalge lipu värvid esimest korda rahva ette ilmusid. Teiseks Tartu Levimuusikapäevad, mille raames selsamal lauluväljakul, kus laulukaart polnud veel ehitatud, Alo Matiiseni laulud esimest korda täismahus kõlasid.

Mis on olnud seekordse repertuaari koostamise juhtmotiiviks?

Seekordne kontsert on keskendunud muusikapaladele, mis sündisid või kõlasid Tartu muusikapäevadel, pälvides juba toona žürii auhindu ja publikulemmiku tiitleid ning muutudes edaspidi märgilisteks. Tartu muusikapäevad, kui sellel ajal oluliste ja tähtsat sõnumit kandvate muusikateoste esitamise koht, väärib kindlasti meeldetuletamist. Paljud nendest lauludest ei jäänud omasse aega, vaid on kõnekad ka praegu. Seda näitab ka see, et noorema põlvkonna lauljad, kes praegu on 25-sed, tahavad neid laule laulda ja laulavadki. Kindlasti on neil neid laule lauldes teistsugused tunded ja need sõnumid, mida laulud kannavad, on neile teistsugused märgid, aga need laulud on elus.

Tartu Laululavale mahub paraku palju vähem lauljaid kui Tallinna omale, kas sellest kahju ei ole?

Kahju ei ole. Me oleme Eesti Kooriühingu kaudu üleskutse saatnud ja teatasime kohe alguses, et seekord mahub vähem lauljaid. Aga ma arvan, et selle nn. mastaabi puuduse leevendab ERR, kes teeb kogu sündmusest otseülekande. Tegelikult jõuab see sündmus kõikidesse eesti kodudesse. On väga oluline, et nendele, kellel pole aega või jõudu Tartusse sõita, ei tähenda see veel öölaulupeost ilmajäämist. Plaanime ka laulusõnade vihiku Postimehe vahel inimesteni viia, nii et kaasa saab laulda ka teleka ees ja kõigil on võimalus ennast sama hulga osana tunda.

Milline on Sinu jaoks sõna järjepidevus esmane tähendus?

Kui tehti ettepanek, et ka seekord võiks öölaulupidu teha ja just Tartus, siis pealkirja leidmine polnudki nii lihtne. Eelmine nimi Märkamisaeg tekkis ärkamisajast kuidagi mänguliselt ja lahti seletada polnud seda eriti vaja. Sarnase sõna leidmine, mis praegu oleks sama tähendusrikas, polnud kerge ülesanne. Aga tekkis olukord, kus paljud muusikapalad, mille kohta ma korraldajana arvasin, et need peaksid sellel kontserdil kõlama, ei saanud enam kõlada nende esituses, kes need lood tuntuks ja meie südamesse laulnud olid. Niisiis tekkis sisuline vajadus järjepidevuse järele. Ja mida aeg edasi, seda õigemaks see pealkiri muutus. Kontsert koosneb kolmest osast. Esimeses osas „Tartu tervitab“ tulevad ettekandmisele muusikapalad, mis on kas Tartus loodud või Tartu ansamblite esitatud. Kaasa teeb Vanemuise orkester, bigband ja paljud näitlejad. Teine osa „Laulva revolutsiooni lapsed“ ongi nende, juba mainitud, 25-aastaste tuntuks lauldud lood. Ott Lepland laulab oma „Kuula“ muidugi mõista ära ja teised noored esitavad samamoodi oma tuntud lugusid. Kolmas tsükkel „Järjepidevus“ paneb needsamad noored laulma Alo Matiiseni isamaalisi laule. Sisu ja sõna satuvad kohakuti. Minu enda jaoks tähendab järjepidevus põlvkondade vaheldumist ja seda, et sellest vaheldumisest hoolimata on mingid asjad olulised, on mingid väärtused, mis kanduvad edasi. Alati saab küsida, et kuidas täpselt nad kanduvad ja kindlasti need väärtused ka muutuvad, aga nendest mõtlemine ja kõnelemine on põlvkondade ülene ja seega järjepidev. Minu hinnangul sümboliseerib järjepidevust väga hästi ka meie kujundustes kasutusel olev tammepuu.

Tagasi üles