/nginx/o/2009/06/11/192834t1he4ed.jpg)
Tšehhi Brno ülikooli arheoloogid leidsid tõendusmaterjali selle kohta, et juba kiviaja inimesed nautisid suveõhtutel lihaküpsetamist.
Kiviaja inimeste maiuspala – mammutiribid
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Arheoloogid avastasid Määrimaalt umbes 29 000 aasta vanuse lihaküpsetamiskoha, kus oli palju mammutiluid, kirjutab metro.co.uk.
Lisaks mammutiluudele leidus seal ka hundi, karu, põhjapõdra ja polaarrebase luid, millel kõigil oli jälgi lõikamisest ja küpsetamisest. Samuti leiti väikeste mereloomade jäänuseid ning söögitegemisnõude kilde.
«Kiviaja inimesed nautisid suveõhtutel sama, mida inimesed praegugi – grillimist ja lihaküpsetamist. Eriti populaarne võis olla mammut, kuna seda liha oli raskem saada,» sõnasid arheoloogid.
Arheoloog Jiri Svoboda sõnul viitavad mereandide jäänused, et neid võidi põhitoidule lisandina või maitseainetena kasutada.
«Leidudel oli lõikamisjälgi. Ka oli leiukohas palju teravaid riistu, mida võidi kasutada mammuti tükeldamiseks,» lisas Svoboda.
Tšehhi arheoloogide sõnul eelistasid erinevad hõimugrupid söögiks erinevaid loomi.
«Tänapäeva Austria ja Slovaki piiriäärsetel aladel kunagi elanud varajaste hõimude toidulaual ei olnud mammutid, vaid palju väiksemad loomad,» sõnasid arheoloogid.
Arheoloog Svoboda sõnul kasutati lihaküpsetamiseks maa sisse tehtud auke, kuhu pandi kivid ja tehti tuli.
«Kui kivid olid kuumaks läinud, võeti söed välja ja liha asetati kividele küpsema. Auk pandi pealt kinni ja liha jäi sinna küpsema,» selgitas arheoloog.
Arheoloogide sõnul näitab suure hulga mammutiluude leidmine, et eelistatud maiuspalaks oli mammut.
Arheoloogid jätkasid, et leiu puhul on tegemist suvise lihaküpsetuskohaga, talvisel ajal eelistati liha küpsetada koopas lõkkel.