Tuleval nädalal esitleb peagi 80. sünnipäeva tähistav Eino Baskin oma elulooraamatut «Naer läbi pisarate», mis vanameistri sõnul käsitleb peamiselt tema isiklikku elu ning paljastab nii mõnegi saladuse.
Eino Baskin – elu kui anekdoot
«Elu ju on naer läbi pisarate, vähemasti minu elu. Naer on mind eluaeg saatnud, aga pisaraid on olnud sama palju kui naeru,» muheleb Baskin, kui temalt küsida, miks minavormis kirja pandud teos just sellise pealkirja sai.
Legendaarne lavastaja ja näitleja nendib, et peaasjalikult keskendub raamat tema eraelulistele seikadele.
«Näitleja köögi kirjeldamiseks peaks kirjutama mõne teise raamatu. Pole mõtet hakata rääkima teatrikoolis õpetatud Stanislavski süsteemist – see ei huvita keda kuraditki,» põhjendab Baskin.
«Pealegi oli minu eraelu kirju – depressioonid, haigused, mitmed abielud, võrdlemisi traagilised, aga ka väga koomilised sündmused,» räägib ta.
Baskin ei usu, et vastne teos stiililt Ita Everist, Urmas Otist, Katrin Karismast ja paljudest teistest kultuuritegelastest kirjutatud raamatutest erineks. Ometi kinnitab ta, et selle profiil on teistsugune: «Olen ju tulest ja veest läbi käinud, nemad on rahulikumat elu elanud.»
Loomulikult leiavad kajastust sellised teemad nagu teatrite loomine ja lammutamine, pikemalt peatutakse ka mõnel kolleegil.
Baskin lubab, et lugeja saab teada mitmeid väiksemaid, kuid vähemasti ka ühe väga suure saladuse, mida mees kunagi varem kellelegi avaldanud pole. «Mõtlesin, et kui juba, siis juba. See on nagu konstateeriv fakt, et elus on ka väga palju kurja,» avab ta pisut kaarte.
Raamatu autori Piret Tali sõnul alustasid nad maestroga tööd juba läinud suvel ja intervjuusid oli lõpuks salvestatud paarikümne tunni jagu. Pikad vestlussessioonid toimusid Baskini kodus ning kui saabus tujukate ilmadega sügis, istus Tali kirjutuslaua taha ja esimesed peatükid vormusid jaanuaris.
Talvel veetis Tali pikki tunde arhiivides, tutvudes näiteks Baskini enam kui 600-leheküljelise kohtutoimikuga. «See oli lõbus lugemine,» tunnistab ta, lisades, et tegu oli kurikuulsa «pornoprotsessiga» 1960. aastail, mil nimekas teatritegelane pooleks aastaks ka trellide taha pisteti. Baskinit süüdistati pornograafia levitamises ja ebamoraalses käitumises.
Raamatu tegija Tali sõnul oli ligi 60 naist andnud tunnistusi, kuidas nad Baskiniga kohtusid ja mis edasi sai. «Naised üle kogu Nõukogude Liidu – müüjad, õpetajad, modellid... Põhimõtteliselt võib ju elulugu olla nagu anekdoot, mida võib üht- ja teistpidi rääkida, kuid arhiivis selgus, et seekord kõik vastabki tõele,» räägib ta.
«Olen Baskinile väga tänulik, et ta mind ka oma perekonda puudutavate arhiivimaterjalide juurde lubas,» kõneleb Baskini elulooraamatu tegija.
Tali sõnul sai umbes 300-leheküljeline teos siiras, emotsionaalne ja mitmekihiline. Selline, nagu Baskin on. Mees, kes maletades käike tagasi ei võta.