Neil, kel autojuhiluba taskus ja kes karsklased pole, võib ette tulla juhtumeid, kui oma enesetunde järgi ei suuda otsustada, kas promillid lahtunud ja võib juba rooli istuda. Siis aitaks rahakotisõbralik ja täpne alkomeeter.
Jaanipidude ootus paneb alkomeetriostu kaaluma
10. juuni 2009, 18:22
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Paraku ei sobi alkomeetrite puhul paari sõnad "odav" ja "täpne". Toidupoodides või bensiinijaamades võib joogiriiulite kõrvalt müügist leida mõnesajakrooniseid alkomeetreid, kuid keegi ei anna garantiid, et need tõtt räägiksid.
"Kui inimene tahab kõige odavamat alkomeetrit, tuleb hakata trahviraha koguma," hoiatas alkomeetreid turustava OÜ Rovico Büroo juhataja Raul Rohtla. Usaldusväärsete alkomeetrite hinnad algavad tema sõnutsi 800 kroonist.
Kleebis garantiiks
Eestis tegutseb alkomeetrite müüjate liit (EAML), mis on kinnitanud kvaliteedistandardi. Kui alkomeeter on testitud ja vastab standardis esitatud nõudmistele, on see varustatud EAMLi kirjaga hologrammkleebisega. "Kui kleebis peal, võib olla kindel, et mänguasja ei osta," kinnitas Rohtla.
Eestis ei tohi liiklusseaduse järgi autot juhtida, kui veres on 0,2 promilli või rohkem alkoholi, ja selle taseme peavad kleebisega alkomeetrid täpselt ära näitama, rääkis Rohtla. "Tavakasutajale ongi kõige tähtsam leida see hetk, millest alates ei tohi rooli istuda," rõhutas ta.
Maailmas esimesed
Kõige enam on Eestis müüdud Alcoscan 2500 alkomeetreid, mille hind jääb müügikohast olenevalt 800 krooni kanti.
"Koos kallimate mõõtevahenditega on neid Eestis tavakasutajatele müüdud kokku 60 000 ehk iga kuuendal autojuhil on alkomeeter olemas," ütles Rohtla. Tema andmeil on eestlastel, pidades silmas rahvaarvu, maailmas kõige enam alkomeetreid.
Alkomeetreid võib otsida apteekidest, bensiinijaamadest, elektroonikapoodidest ja kaubahallidest. Teiste seas leiab müügilt alkomeetreid, millel küljes kas MP3-mängija, kell või taskulamp. Neid kasutades peab arvestama, et tegemist on pigem mänguasjaga. Leidub ühekordseid alkomeetreidki, mis näitavad ära joobe olemasolu.
Alkomeetreid müüakse nii huulikuga kui ilma. "Huuliku pluss on, et nii välditakse kogemata valesti kasutamist," selgitas Rohtla. "Kui huulikut ei ole, on võimalus, et inimene puhub andurist mööda."
Puhumise viis on samuti oluline. Huulikuta aparaadi puhul tuleb eriti hoolikas olla tuulega, et see osa puhutavast hingeõhust aparaadist mööda ei viiks.
Kindlasti peaks kasutusjuhendi väga tähelepanelikult läbi lugema. Ja ikka kaine peaga, et õpetusi selgelt mõista ning mällu salvestada.
Hooldamine
Et kalli raha eest soetatud alkomeeter aja möödudes jätkuvalt tõtt räägiks, tahab see hooldamist ehk kalibreerimist.
Kalibreerimist (puhastamist ja anduri etalonide paikaseadmist) vajab mõõteriist umbes iga poole aasta järel. Tuleb arvestada, et aparaat vajab hoolduses käimist isegi siis, kui seda vahepeal kasutatud pole.
Nii et alkomeetrit ostes tasub kohe uurida, kuidas seda kasutada ning kus ja kui sageli seda hooldama peab. Samuti mängivad seadme töökindluses rolli õiged patareid.
Kasutatud
Aeg-ajalt leiab müügilt niinimetatud säästualkomeetreid. "Need ei ole oma välimuselt esimeses nooruses, aga sisu on uus ja peal kleebised," selgitas Rohtla. Pärnus võib neid otsida Suurejõe Selverist Rovico esindusest. Kui neid parajasti müügil pole, saab sealt tellida. Niisuguste alkomeetrite hinnaklass on tavalistest poole madalam.
Kindlasti ei soovita Rohtla alkomeetrit ajalehekuulutuse kaudu osta. Nimelt on alkomeeter just selline väike ja kallis vidin, mis pikanäpumeeste ihaldusobjekt.
Kui aga soov kasutatud aparaat osta siiski olemas, oleks mõistlik ostu sooritades müügiesindusest läbi käia ja kontrollida seerianumbri järgi, ega see varastatud ole.
Vastasel juhul ostate aparaadi, lähete hiljem sellega hooldusesse ja seal selgub, et aparaat on varastatud. Juhtum jõuab politseisse ja on raske tõestada, et te pole varas.
Linnalegendides kõneldakse eri meetoditest, kuidas alkomeetrit petta. Näiteks kartulisöömine ja toiduõli joomine pidavat aitama.
Linnalegendid
"Tõesti on vahe, kas inimene joob klaasi viina tühja kõhu peale või on kõht kõvasti täis söödud. Teisel puhul jääb veidi vähem ja aeglasemalt purju, aga kaineks kindlasti mitte," selgitas Rohtla. "Toiduõli moodustab kaitsekile ja arvatakse, et see kaitseb purju jäämast. Selle resultaat on, et purjujäämise moment nihkub küll edasi, aga hiljem on topelt halb olla."
Kindlasti ei kaota joovet Alko-stopi-laadsed joogid või tabletid. Need võivad küll enesetunnet parandada, nii et inimene tunneb end kainena ja inimninale on alkoholi lõhn hingeõhus peidetud, kuid verest alkohol ei kao ja alkomeeter leiab selle jälje hingeõhust üles, hoiatas Rohtla.
Kui alkomeeter näitab kerget joovet, aga peagi vaja rooli istuda, võib minna hoopis jooksma või tantsima, sest nii kiireneb ainevahetus. "Magamisel kaob alkohol kõige aeglasemalt, aga aeg möödub kiiremini," tähendas Rohtla.
Kindlasti ei tohiks purjuspäi minna sauna, sest joobes inimesel on temperatuuritunnetus nihkes. Samal põhjusel, miks joodik lumehanges külma ei tunne, ei taba purupurjus inimene saunalaval ära, kui kuumus on talle liialt kõrge, ja võib saada kuumarabanduse.
Pärnu politseiosakonna korrakaitsetalituse vanemkomissar Imre Veber tunnistas, et aeg-ajalt tuleb ikka ette autojuhte, kes politseinike ees end kainena näidata püüavad. Paraku on see tühi vaev, sest politseinikud on ses vallas spetsiaalselt koolitatud.
"See on ju meie igapäevane töö," märkis Veber. "Inimene arvab, et tema välimuses ja käitumises pole mingeid muutusi, kuid politseinik peatab auto kinni, vaatab juhile otsa ja kohe on selge, kes oleks vaja puhuma panna."
Jätke auto koju
Alkomeetrite laialdast kasutust autojuhtide seas peab Veber pigem positiivseks. "Pole midagi halba, kui inimene enne autorooli istumist ennast kontrollib ja nii mõnigi sõit edasi lükatakse," sõnas ta.
Küll ei leia tema silmis armu mõte, et alkomeeter oleks hea abimees peol, kus pärast mõnda jooki saab aparaadiga kontrollida, kas juba võiks rooli istuda. Kui inimene endal vähegi joovet kahtlustab, on ainuõige rooliistumisega oodata.
"Kui inimene läheb jaanitulele ja teab, et tarbib alkoholi, miks peab ta minema autoga?" esitas Veber küsimuse. "Pärnu on väike linn. Kui tulla Maist kesklinna lõbustusasutusse, siis miks ometi on vaja tulla autoga? Jäta auto koju, kui tead, et iseloom on nõrk ja nagunii tarbid alkoholi! Jaluta! Ja kui ei viitsi, mine turvaliselt bussi või taksoga, võimalusi on palju."